Keelekasutusmustrid verbist paremal: morfosüntaktiline ja leksikaalsemantiline varieerumine
Abstract
Artiklis kirjeldatakse eesti ilukirjanduskeele kasutusmustreid verbi paremkontekstis. Vaatluse all on kolmest komponendist koosnevad adverbi sisaldavad ja adverbita struktuurid. Adverbi sisaldavate struktuuride alusel kujuneb nii vabadest ja seotud kui ka ainult seotud laienditest liitseid leksikaalgrammatilisi üksuseid – analüütilisi partikleid (nt ju ja ka tõmbumine semantilis-süntaktiliseks ja fonoloogiliseks tervikuks ei ole ju ka endine), sidendeid (nt rinnastav-alistavad rühmsidendid mitte ainult (enam üldse / nii palju) .., vaid (kui) möönduse väljendamisel), vorme (nt mineviku liitaja vormid), analüütilisi sõnu (nt liitsõnad, ühendverbid) ja analüütilisi konstruktsioone (nt ahelverbid, liitsed verbitarindid). Seevastu adverbita struktuure iseloomustab kollokatiivsus ja idiomaatilisus (nt terane tüdruk, võõras veri, ka väljendverbid). Tegu on kahe eesti keele kasutusele iseloomuliku tendentsiga, millest esimene peegeldab aglutinatiivse mudeli põhimõtet – morfeemide või lekseemide liitumist (grammatisatsiooni ja leksikaliseerumisega seotud protsessid), teine leksikaalsemantilisi piiranguid mitmesõnaliste üksuste moodustumisel. Verbi paremkonteksti mustritel on kindlad tekstilised funktsioonid, mille aluseks kseeritud sõnajärjega struktuuride morfosüntaktilised ja leksikaalsemantilised piirangud. Tegelikud seosed struktuuri komponentide vahel ehk kasutusreeglid on seda kitsamad, mida vabamana keele toimimist on harjutud käsitlema. Selles aspektis on eesti keele n-ö vaba sõnajärje korrastamisel ja tekstiloomes tervikuna oluline osa adverbi sisaldavatel struktuuridel ja analüütilistel üksustel. Struktuuri komponentide kinnistumine mingis kindlas tekstifunktsioonis kujundab keelekasutusmustreid ning avab võimalusi stereotüüpseks kasutamiseks (nt toimus sel aastal, oli sel suvel; on kord juba, tuleb kord jälle).
***
Patterns of language use found on the right periphery of the verb: Morphosyntactic and lexico-semantic variability
The article discusses the patterns of language use of the Estonian literary language found on the right periphery of the verb. e discussion focuses on threecomponent structures both including and not including an adverb. On the basis of structures including an adverb both free and bound, or only just bound modi ers will joint to form lexico-grammatical units – analytical particles (e.g. ju and ka will gravitate together to form a semantic-syntactic and phonological whole ei ole ju ka endine), conjunctions (e.g. co-ordinating – correlative compound conjunction mitte ainult (enam üldse, nii palju) .., vaid (kui) expressing concession), patterns (e.g. compound past tense forms), analytical expressions (e.g. compound words, phrasal verbs) and analytical constructions (e.g. compound verbs and verb syntagms). e patterns not including an adverb are characterised by collocations and idiomaticity (e.g. terane tüdruk, võõras veri, also idiomatic expressions). ese exemplify two tendencies characteristic of the use of the Estonian language: the former re ecting the principle of the agglutinative model – joining of morphemes and lexemes (processes linked to grammatisation and lexicalising), the latter showing lexicosemantic restrictions in the formation of multi-word units. e patterns of the right periphery context of the verb have speci c textual functions, which are based on the morphosyntactic and lexico-semantic restrictions of the xed word-order structures. e actual links between the structural components, or the rules of use, are the narrower the freer language functioning is perceived to be. From this point of view, the patters containing an adverb and analytical units play an important part in the regulation of the so-called free word order of the Estonian language and in text generation. Once the patterns are stablished in a particular text function, components of those structures can be used as stereotypes and to form new stereotypes (e.g. toimus sel aastal, oli sel suvel; on kord juba, tuleb kord jälle).
Keywords
Full Text:
PDFReferences
Allkivi, Kais 2016a. C1-tasemega eesti keele õppijate kirjalik keelekasutus võrdluses emakeelekõnelejatega: samalaadsusi ja nihkeid verbist paremal paiknevas kontekstis [‘Written language use of C1 learners of Estonian and native speakers in comparison: Similarities and differences in verb-initial fourgrams’]. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Allkivi, Kais 2016b. C1-tasemega eesti keele õppijate ja emakeelekõnelejate kirjaliku
keelekasutuse võrdlus verbialguliste tetragrammide näitel [‘Written language use of C1 learners of Estonian and native speakers in comparison: Analysis of verb-initial fourgrams’]. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 26, 54–83. https://doi.org/10.5128/LV26.02
Balossi, Giuseppina 2014. A Corpus Linguistic Approach to Literary Language and Characterization: Virginia Woolf’s The Waves. Linguistic Approaches to Literature 18. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins Publ. Co.
Dryer, Richard 1996. The role of stereotypes. – Paul Marris, Sue Thornham (Eds.), Media Studies: A Reader. 2nd Edition. Edinburgh: Edinburgh University Press, 245–251.
Ehala, Martin 2001. Eesti keele baassõnajärjest [‘Basic word order of Estonian’]. – Reet Kasik (Toim.), Keele kannul: pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 24−41.
EKG II = Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II [‘Grammar of Estonian language II’]. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut.
Erelt, Mati 1985. ma-, mas- ja mast-infinitiivist eesti keeles [‘About ma-, mas- and mast-infinitives in Estonian’]. – Ars Grammatica 1985. Tallinn: Valgus, 4–22.
Eslon, Pille 2013. Kahe keelekasutusvariandi võrdlus: morfoloogilised klassid ja klastrid [‘The comparative study of language use: Morphological classes and clusters’]. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 23, 13−38. https://doi.org/10.5128/LV23.01
Eslon, Pille 2014a. Morfosüntaktilise ja leksikaalse varieerumise piiridest: ilukirjandus- ja õppijakeele kasutusmustrite võrdlus [‘On the textual functions of adverbial structures in literary Estonian and Estonian learner language’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 10, 55–71. https://doi.org/10.5128/ERYa10.04
Eslon, Pille 2014b. Adverbi sisaldavate struktuuride tekstifunktsioonidest eesti ilukirjandus- ja õppijakeeles [‘Constraints on morphosyntactic and lexical variability’]. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 24, 15–46. https://doi.org/10.5128/LV24.01
Eslon, Pille, Heleriin Paeoja 2015. Samatähenduslike sünteetiliste ja analüütiliste verbide kasutamine [‘Use of the synonymous synthetic and analytical verbs’]. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 25, 63–104. https://doi.org/10.5128/LV25.04
Habicht, Külli, Leelo Keevallik, Ilona Tragel 2006. Keele muutumine kasutuskontekstis [‘Sprachänderung im Kontext des Sprachgebrauchs’]. – Keel ja Kirjandus 8, 609–625.
Habicht, Külli, Pille Penjam 2007. Kaassõna keeleuurija ja -kasutaja käsituses [‘Adpositions as viewed by a linguist and by a language user’]. – Emakeele Seltsi aastaraamat 52 (2006), 51–68.
Habicht, Külli, Pille Penjam, Külli Prillop 2011. Sõnaliik kui rakenduslik ja lingvistiline probleem: sõnaliikide märgendamine vana kirjakeele korpuses [‘Part of speech as a functional and linguistic problem: Annotation of parts of speech in the corpus of old written Estonian’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 7, 19–41. https://doi.org/10.5128/ERYa7.02
Jürine, Anni 2016. The development of complex postpositions in Estonian: A case of grammaticalization and lexicalization. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 38. Tartu: University of Tartu Press.
Jürine, Anni, Külli Habicht 2013. Kaassõnade tsükliline areng [‘The cycle of postpositions’]. – Keel ja Kirjandus 12, 736–749.
Kaalep, Heiki-Jaan 1999. Eesti keele ressursside loomine ja kasutamine keeletehnoloogilises arendustöös [‘Development of the Estonian Language Technology Resources and Their Usage in Computational Linguistics’]. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 7. Tartu: TÜ Kirjastus.
Kaivapalu, Annekatrin 2010. Mõnede eesti sõnajärjemallide psühholingvistilisest reaalsusest [‘On psycholinguistic reality of some word order patterns of Estonian’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 6, 103−120. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.07
Kashima, Yoshihisa, Klaus Fiedler, Peter Freytag (Eds.) 2008. Stereotype Dynamics. Language-Based Approaches to the Formation, Maintenance, and Transformation of Stereotypes. New York, London: Lawrence Erlbaum Associates.
Kukk, Inga 2010. Kõnekeelsus õpilaskirjandites [‘Colloquial language in students compositions’]. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Lindström, Liina 2005. Finiitverbi asend lauses. Sõnajärg ja seda mõjutavad tegurid suulises eesti keeles [‘The position of the finite verb in a clause: word order and the factors affecting it in spoken Estonian’]. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 16. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Matsak, Erika, Pille Eslon, Jaagup Kippar 2010. Eesti keele sõnajärje vealeidja prototüübi arendamine [‘The development of the prototype for an automatic word order error detector for the Estonian language’]. – Pille Eslon, Katre Õim (Toim.), Korpusuuring ja meetodid. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 12. Tallinn: TLÜ EKKI, 59−100.
Metslang, Helena, Erika Matsak 2010. Kesksete lausekomponentide järjestus õppijakeeles: arvutianalüüsi katse [‘Automatic word order analysis of Estonian as a second language: The nuclear sentence’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 6, 175−193. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.11
Metslang, Helle 1994. Grammatiseerumisest eesti ja soome keeles [‘About grammaticalization in Estonian and Finnish language’]. – Lähivertailuja 7. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen kaitoksen julkaisuja 44. Turku: Turun yliopisto, 9–32.
Ogren, David 2015. Sõnajärg, infostruktuur ja objekti kääne [‘Word order, information structure and object case in Estonian’]. – ESUKA 6 (3), 197–213. https://doi.org/10.12697/jeful.2015.6.3.08
Remmel, Nikolai 1963. Sõnajärjestus eesti lauses. Deskriptiivne käsitlus [‘Word order of the Estonian clauses. A descriptive treatment’]. – Eesti keele süntaksi küsimusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 216–271.
Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlause tüübid [‘Typology of simple sentences in Estonian’]. Tallinn: Valgus.
Sahkai, Heete 1999. Eesti verbifraasi sõnajärg [‘Word order of the Estonian verb phrases’]. – Keel ja Kirjandus 1, 24–32.
Tael, Kaja 1988. Sõnajärjemallid eesti keeles (võrrelduna soome keelega) [‘Estonian word order patterns (in comparison with Finnish language)’]. Tallinn: TA Keele ja Kirjanduse Instituut.
Trainis, Jekaterina 2015. Linguistic cluster analysis: A method for describing language units and indicating regularities in language. – Wojciech Malec, Marietta Rusinek (Eds.), Within Language, Beyond Theories. Vol. III. Discourse Analysis, Pragmatics and Corpus-Based Studies. Cambridge Scholars Publishing, 229–243.
Trainis, Jekaterina, Kais Allkivi 2014. Ilukirjanduskeelest uue pilguga [‘On belletristic language from a new perspective’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 10, 283–306. https://doi.org/10.5128/ERYa10.18
Veismann, Ann 2009. Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi [‘Semantics of Estonian adpositions and adverbs’]. Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 11. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Õim, Haldur 2006. Aeg ja inimesed: mida aeg võib meiega teha ja mida meie ajaga [‘The time and the human being: What can do time with as and we with time’]. – Ellen Niit (Toim.), Keele ehe Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 30. Tartu: Tartu Ülikool, 223–231.
Õim, Katre 2014. Metafoorsete sõnaühendite automaatse tuvastamise probleeme [‘Some problems of multiword expressions automatic recognition’]. – Ettekanne Eesti Kognitiivse Keeleteaduse Ühingu 3. aastakonverentsil Tartus 4. aprillil 2014. Ettekande slaidid.
Õim, Katre 2006. Käändevormide adverbialiseerumisest [‘About adverbialization of case forms in Estonian’]. – Ellen Niit (Toim.), Keele ehe. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 30. Tartu: Tartu Ülikool, 232–248.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV27.01
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2017 Pille Eslon
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-9290 (print)
ISSN 2228-3854 (online)
DOI https://doi.org/10.5128/LV.1736-9290