In memoriam Katre Õim (25.08.1970–20.07.2016)

Abstract

Ühel päikeselisel juulikuu päeval purunes üks elu ühe hetkega: meie hulgast lahkus parimas loomeeas ootamatult ajakirja ”Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” eestikeelsete artiklite toimetaja, Tallinna Ülikooli eesti keele dotsent Katre Õim. Kaotasime suurepärase keeleteadlase, asjatundliku toimetaja, armastatud õppejõu ja hinnatud kolleegi, paljudele meist mõttekaaslase ja sõbra. 

Katre jaoks olid olulised pühendumus, ülim professionaalsus ja mõtteselgus kõiges, mida ta tegi, oli see siis teadustegevus ja teadusürituste korraldamine, õppetöö või toimetamine. Suurim tunnustus Katrelt oli väljend: ”Oskab lauseid moodustada”, sest tema jaoks oli sõnastamise selguse vältimatu eeldus mõtlemise selgus. Katre ei esitanud kunagi põhjendamata arvamusi, ta oli oma mõtetes ja tegudes ettenägev. Seepärast ei langenud tema arvamus väga sageli kokku enamuse tavaarvamusega, sest terane taip ja analüüsivõime juhtisid ta teistsuguste, põhjendatud sisuliste järeldusteni.

Katre hoolis väga oma erialast, see meeldis talle,  ta tegi oma tööd südamega. Tema siiras soov oli, et Tallinna ülikoolis oleksid eesti filoloogia õppekavad ja eesti keele õpetamine ajakohasel tasemel, et seal õpetaksid üliõpilaste tegemistest hoolivad ja  uurimistööst huvitatud uuendusmeelsed teadlased-õppejõud. Ta oli õigusega veendunud, et ilma emakeele alusteadmiste õpetamiseta ei saa koolitada ei emakeele õpetajaid, tõlkijaid ega referent-toimetajaid. Kolleegidele olid eeskujuks Katre erialane asjatundlikkus ja entusiasm, missioonitunne ja sõbralikkus, sisuline huvitatus ja toetav hoiak noorte suhtes, huumorimeel ja teravmeelsus ning see, kuidas ta aitas tudengitel üles leida päris oma teema ja arutles nendega selle üle värskendavaid-avardavaid vaatenurki avades nii seminarides kui ka lõputööde kaitsmisel. Üliõpilased hindasid Katre nõudlikkust, mis käis käsikäes abivalmiduse ja mõistva suhtumisega. Ta püüdis  üliõpilastesse visalt sisendada põhimõtet, et korrektsus näitab hoolivust teise inimese vastu ja on suhtlemise alus.

Katre kitsam uurimisala oli kujundlik keel, fraseoloogia. Sel teemal on tema sulest ilmunud monograafia ja ligi poolsada teadusartiklit. Üks tema huvivaldkondi oli uurimismaterjali kättesaadavuse, arvutilingvistilise analüüsi, keele õpetamise ja õppimise infotehnoloogilised võimalused. Nii valmis suurte otsinguvõimalustega Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik, esimene sellelaadne.

Katre hoolivus väljendus tähelepanus kaaslaste suhtes, siiras huvis nende tegemiste vastu. Mitmed kolleegid meenutavad, kuidas ta tuli, oli raskel hetkel vaikselt toeks ja läks siis märkamatult jälle oma teed.  Kui ”Lähivõrdluste” artiklite toimetamine hakkas suurenenud hulga tõttu toimetusele üle jõu käima, pakkus Katre oma asjatundlikku abi ja nii jäigi tema hooleks eestikeelsete artiklite toimetamine. Tema lühikestest, aga täpsetest kommentaaridest ja soovitustest oli autoritel palju kasu. Toimetusele ja autoritele oli Katrega suhtlemine alati meeldiv tema arukuse, loogilisuse, huumorisoone ja sõbralikkuse tõttu, eriti arvestades, et rahvusvahelise ajakirja toimetuse töös osalemine nõuab  märkimisväärset koostöövõimet, paindlikkust ja operatiivsust. Katre jõudis toimetada kolm Lähivõrdluste numbrit, neljas jäi pooleli. Ka oma viimase elupäeva hommikul lõpetas  ta ühe kaastöö toimetamise.

On kahju, et Katre tulemuslik tegevus ei leidnud alati teenitud ametlikku tunnustust. Katre ei sobinud hästi praegusesse aega, mil liigagi sageli domineerib võim vaimu, nähtumus olemuse, näilisus tegelikkuse, keskpärasus professionaalsuse, bürokraatia hoolivuse üle. Tema arusaamad ja väärtushinnangud olid teised.

Jää hüvasti, kallis Katre. Meid, Sinu teelesaatjaid, jääb lohutama teadmine, et meil on olnud au ja õnn Sinuga selles elus kohtuda. Mõtetes jääd Sa alati meiega. Pühendame ajakirja „Lähivõrdlusi. Lähivertailuja“ 26. numbri Sinu mälestusele.