Samatähenduslike sünteetiliste ja analüütiliste verbide kasutamine
Abstract
Huvi samatähenduslike sünteetiliste ja analüütiliste verbide vastu tekkis artikli esimesel autoril vene-eesti-vene tõlkesõnastikke toimetades, kui silma hakkasid regulaarsed valikud vene verbi grammatilise aspekti ning eesti keele sünteetiliste ja analüütiliste verbide vahel.
Kuigi tegu on raskesti märgatava ja sugugi mitte sagedase nähtusega, tekitab see küsimusi: millal eelistab emakeelekõneleja kasutada sünteetilist, millal analüütilist verbi; kas lisaks samatähenduslikkusele ja vormilisele lihtsusele (sünteetiline verb koosneb ühest komponendist) või keerukusele (analüütiline verb vähemalt kahest komponendist) on veel tunnuseid, mis sünteetilise ja analüütilise verbi valikuid piiravad. Käesoleva uurimuse eesmärk on leida nendele küsimustele vastuseid.
Analüüsitakse viit samatähendusliku sünteetilise ja analüütilise verbi paari (igatsema – igatsust tundma, lahkuma – ära minema, nõustuma – nõus olema, muretsema – muret tundma, töötama – tööd tegema), otsitakse mõlema verbi kasutusele omaseid keelestruktuure, analüüsitakse nende leksikaalsemantilise ja morfosüntaktilise varieerumise piire, võrreldakse verbide tähendusi. Nende tunnuste põhjal saab teha mõningaid järeldusi selle kohta, kas tegu võiks olla ühe verbi kahe vormiga või kahe erineva verbiga.
Uurimuse empiiriline aspekt on seotud hüpoteesiga semantiliselt lähedaste sünteetiliste ja analüütiliste verbide tõmbumisest, millega kaasnevad ühelt poolt struktuursed, morfoloogilised, morfosüntaktilised ja leksikaalsemantilised kasutuspiirangud ning teisalt vaba varieerumine. Sisuliselt vastandlikud tendentsid – kinnistumine ja varieerumine – toimivad keele leksikaalgrammatilises perifeerias sama eesmärgi nimel, tagades keele pideva uuenemise ja säilimise.Keywords
Full Text:
PDFReferences
Aikhenvald, Alexandra Y. 2007.Grammars in contact: A cross-linguistic perspective. – Grammars in Contact: A Cross-Linguistic Typology. Explorations in Linguistic Typology 4. Oxford: Oxford University Press, 1–66.
Asser, Hiie, Heiki-Jaan Kaalep, Siret Linnas, Jaan Mikk, Kadri Muischnek, Merje Songe, Heli Uibo 2004. Õpikute keerukuse analüüs arvutitel. [‘Automatic complexity analysis of textbooks’.] – Maria-Maren Sepper, Jane Lepasaar, Helle Metslang (Toim.). Toimiv keel II. Töid rakenduslingvistika alalt. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 72–84.
Bybee, Joan L., Clay Beckner 2010. Usage-Based Theory. https://www.unm.edu/~jbybee/downloads/BybeeBeckner2010UsageBasedTheory.pdf (23.4.2015).
Croft, William D., Alan Cruse 2004. Cognitive Linguistics. New York: Cambridge University Press.
Demidova jt 1986 = А. К. Демидова, Х. Буттке, К. Буттке. Русско-немецкие эквиваленты глагольно-именных сочетаний. Verbale Wortfügungen mit nominaler Komponente im Russischen und Deutschen. Москва: Высшая Школа.
Dixon, Robert M. W., Aleksandra Y. Aikhenvald 2002. Word. A Cross-Linguistic Typology. New York: Cambridge University Press.
Eslon, Pille 2004. Mõningatest korrelatsioonidest vene ja eesti verbisüsteemis. [‘Some correlations in Russian and Estonian verb system’.] – Maria-Maren Sepper, Jane Lepasaar, Helle Metslang (Toim.). Toimiv keel II. Töid rakenduslingvistika alalt. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 103–122.
Eslon, Pille 2005. Deiktikud ja aspektisituatsioonid. [‘Deictics and aspectual situations’.] http://evkk.tlu.ee/wwwdata/studiaIVb_ESLON_363–381.pdf (9.4.2015).
Eslon, Pille 2010. Muutustest eesti keele grammatiliste käänete kasutamisel. [‘Changes in the use of Estonian grammatical cases’.] – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 19, 38–60. http://dx.doi.org/10.5128/LV19.03
Eslon, Pille 2014a. Adverbi sisaldavate struktuuride tekstifunktsioonidest eesti ilukirjandus- ja õppijakeeles. [‘On the textual functions of adverbial structures in literary Estonian and in Estonian learner language’.] – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 24, 15–46. http://dx.doi.org/10.5128/LV24.01
Eslon, Pille 2014b. Morfosüntaktilise ja leksikaalse varieerumise piiridest: ilukirjandus- ja õppijakeele kasutusmustrite võrdlus. [‘Constraints on morphosyntactic and lexical variability’.] – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 10, 55–71. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.04
Grünthal, Riho 2010. Sijasynkretismi morfologian koetinkivenä. [‘The role of syncretism in the morphology of he Finnic languages’.] – ESUKA – JEFUL 1 (2), 91–113.
Grünthal, Riho 2003. Finnic Adpositions and Cases in Change. Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 244. Helsinki: Finno-Ugrian Society.
Haspelmath, Martin 2010. The indeterminacy of word segmentation and the nature of morphology and syntax. http://www.academia.edu/237883/The_indeterminacy_of_word_segmentation_and_the_nature_of_morphology_and_syntax (22.4.2015).
Haspelmath, Martin 1999. Optimality and diachronic adaptation. – Zeitschrift für Sprachwissenschaft 18 (2), 180–205. http://dx.doi.org/10.1515/zfsw.1999.18.2.180
Haspelmath, Martin 2007. Creating economical morphosyntactic patterns in language hange. – Jeff Good (Ed.). Language Universals and Language Change. Oxford: Oxford University Press. http://email.eva.mpg.de/~haspelmt/CreatingEconomy.pdf (10.4.2015).
Heine, Bernd, Tania Kuteva 2007. The Genesis of Grammar. A Reconstruction. New York: Oxford University Press.
Kant, Immanuel 1904. Kritik der reinen Vernunft. Königlich Preussischen Akademie der Wissenschaften. Berlin: Reimer.
Larjavaara, Matti 1991. Aspektuaalisen objektin synty. [‘The origin of the aspectual object’.] – Virittäjä 95 (4), 372–408.
Muischnek, Kadri, Kadri Vider 2005. Sõnaliigituse kitsaskohad eesti keele arvutianalüüsis. [‘The problems of word class disambiguation in the automatic analysis of Estonian’.] – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1, 99–114. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa1.05
Paeoja, Heleriin 2011. Keeltevahelistest seostest ja analoogselt kulgevatest protsessidest. Seminaritöö. Tallinna Ülikool.
Paeoja, Heleriin 2012. Analüütiliste ja sünteetiliste verbipaaride kasutamise võrdlus 1890ndate ja 1990ndate ajakirjanduskeeles. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool.
Paeoja, Heleriin 2015. Analüütiliste / sünteetiliste verbipaaride kasutusmustrid 1990ndate aastate eesti ilukirjanduskeeles. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Pajusalu, Renate 1999. Deiktikud eesti keeles. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 8. Tartu: Tartu Ülikool.
Ots, Sander 2012. Statistikapõhise tarkvara loomine morfoloogiliste kollokatsioonide eraldamiseks eesti keele tekstidest. [‘Software for Morphosyntactic Cluster Extraction from Estonian Texts’.] Bakalaureustöö. Tallinna Ülikool.
TEA 2001 = Vene-eesti seletav sõnaraamat eesti-vene sõnastikuga. [‘Russian-Estonian explanatory dictionary with Estonian-Russian dictionary’.] Tallinn: TEA.
TEA 2005 = Eesti-vene sõnaraamat. [‘Estonian-Russian dictionary’.] Tallinn: TEA.
TEA 2007 = TEA koolisõnastik. Vene-eesti. [‘TEA school dictionary: Russian-Estonian’.] Tallinn: TEA.
TEA, 2010 = TEA koolisõnastik. Eesti-vene. [‘TEA school dictionary: Estonian-Russian’.] Tallinn: TEA.
Trainis, Jekaterina 2015 (ilmumas). Linguistic cluster analysis: A method for describing language units and indicating regularities in language. – Within Language, Beyond Theories. Vol. III. Discourse Analysis, Pragmatics and Corpus-based Studies. Cambridge Scholars Publishing.
Trainis, Jekaterina, Kais Allkivi 2014. Ilukirjanduskeelest uue pilguga. [‘On belletristic language from a new perspective’.] – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 10, 283–306.
Vaiss, Natalia 2004. Eesti keele aspekti väljendusvõimalusi vene keele taustal. [‘The expression of aspect in Estonian in comparison with Russian’.] Magistritöö. Tallinna Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/44143
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV25.04
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2015 Pille Eslon, Heleriin Paeoja
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-9290 (print)
ISSN 2228-3854 (online)
DOI https://doi.org/10.5128/LV.1736-9290