Emergent literacy of 5-year-old Estonian- and Russian-speaking Estonian children: What subskills are behind the differences?

Abstract

https://doi.org/10.5128/LV32.06

In 2018, the International Early Learning and Child Well-being Study (IELS) was conducted in Estonia, England, and the United States (OECD 2020a). The present study focuses on emergent literacy and examines the effects of language and gender on five-year-old Estonian children’s test performance in different subskills of emergent literacy. The sample comprised of the test performance of 1611 Estonian-speaking and 444 Russian-speaking children who attended kindergartens in which Estonian and Russian were the language of instruction, respectively. Children’s vocabulary, sentence and narrative comprehension, and phonological awareness were assessed. The results indicated the main effect of language on the majority of the subskills, reflecting better test performance among Russian-speaking children compared to their Estonian-speaking peers. In addition, girls performed significantly better than boys on most of the tasks.

***

Eesti ja vene 5-aastaste laste kujunev kirjaoskus – mis alaoskused on erinevuste taga? 

2018. aastal viidi Eestis läbi rahvusvaheline alushariduse ja laste heaolu uuring IELS (OECD 2020a). Uuriti 5-aastaste laste kujunevat kirjaoskust, arvutamisoskust, eneseregulatsiooni- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Käesolevas uuringus keskendusime eesti laste tulemustele kujunevas kirjaoskuses. Eesmärk oli kirjeldada keele ja soo mõju laste sooritusele sõnatähenduse tundmises, lausete ja teksti mõistmises ning fonoloogilises teadlikkuses. Lähtuvalt eesmärgist püstitasime järgmise uurimisküsimuse: missugune on keele ja soo peamõju ja koosmõju laste sõnatähenduse tundmisele, lausete mõistmisele, tekstimõistmisele ja fonoloogilisele teadlikkusele?

Valimisse kuulusid eesti emakeelega lapsed, kes käisid eesti õppekeelega lasteaias (N = 1611), ja vene emakeelega vene õppekeelega lasteaias käivad lapsed (N = 444). Sooline jaotuvus valimites oli võrdne: tüdrukuid oli 50% ja poisse 50% nii eesti kui ka vene valimis. Laste vanus uuringu hetkel oli keskmiselt 5,52 aastat (SD = 0,28). Lapsed sooritasid tahvelarvutis ülesandeid, millega hinnati sõnatähenduse tundmist, lausete ja jutustava teksti mõistmist ja fonoloogilist teadlikkust.

Tulemused näitasid, et keel ja sugu avaldasid enamike alaoskuste osas mõju laste tulemustele, peegeldades vene laste mõnevõrra kõrgemaid testitulemusi kui eesti lastel ning tüdrukute paremaid oskusi, võrreldes poistega.

Siinne uuring on esmakordne laiapõhjaline võrdlev uurimus, mis on läbi viidud eesti ja vene lasteaialaste hulgas. Kuna uurimuse analüüsis ilmnes, et eesti- ja venekeelsed hindamisvahendid olid raskusastmelt väga sarnased, saame järeldada, et erinevused testitulemustes eesti ja vene laste vahel ei tulenenud testide spetsiifikast, vaid olid pigem seotud hinnatavate oskuste erinevustega eesti ja vene laste vahel. Seega võib oletada, et PISA uuringutes korduvalt näidatud vene õppekeelega koolide õpilaste mahajäämus eesti õpilastest lugemisoskuses ei saa alguse mitte lasteaiast, vaid on pigem seotud õpetamise vajakajäämistega põhikoolis. Leitud seosed keele ja soo ning kujuneva kirjaoskuse alaoskuste vahel osutavad edasise uurimistöö vajalikkusele, mis peaks keskenduma vene ja eesti õppekeelega lasteaedade ja koolide õpikeskkonna ja laste arengu vahelistele seostele.