Riigikeele oskusest, kasutamisest ja väärtustamisest Soome ja Eesti muukeelsete noorte näitel
Abstract
Demokraatlike riikide haridus- ja lõimumispoliitika üks keskseid küsimusi on muu emakeelega õpilaste riigikeeleõppe korraldus ja tulemuslikkus. Keeleoskus aitab mõista ja osaleda enamuskeelses kultuuri- ja meediaruumis, avab uksed õpinguteks, tööturule ning ühiskonnaellu.
Artiklis võetakse vaatluse alla riigikeele õppega seotud küsimused põhikooliõpilaste pilgu läbi Eestis ja Soomes. Keskmiselt saavutab soome keelt teise keelena kõnelev õpilane põhikooli lõpus soome keele B1-taseme eksamil 87%, ületades Eesti põhikoolis saavutatud 64,8%. Eesti muukeelsete noorte kohati vajaka jääv eesti keele oskus, aga ka keelekeskkondade struktuur seab riigikeele kasutamisele piirid. Kvalitatiivsete andmete näitel otsime vastust küsimusele, millised ühisjooned ja lahknevused nähtuvad Soome ja Eesti muu emakeelega noorte argumentatsioonis riigikeele oskuse, kasutamise ja väärtustamise teemadel. Artikli eelkäijad on autorite riigikeeleõppe uuringud (Klaas-Lang jt 2014; 2015) ning ühisartikkel (Klaas-Lang & Praakli 2015). Artikkel kuulub teise keele omandamise uurimise valdkonda.
***
The similarities and differences between young non-native speakers’ skills, use and valuing of the official language in Finland and Estonia
In Finland, the average score of a non-native Finnish speaker on a B1-level Finnish test at the end of basic school is 87%, exceeding the 64.8% achieved in Estonia. In Estonia, the students’ insufficient Estonian skills and the structure of the linguistic environment limit the use of the official language. On the example of qualitative data, we aim to identify the similarities and differences between young non-native speakers’ skills, use and valuing of the official language in Finland and Estonia while placing the topic in the wider context of language learning.
The research is based on textual data from semi-structured group interviews which were analyzed and interpreted using content analysis. The interviewees were 9th grade students of general education schools from Estonia and Finland. Eight 90-minute interviews in Russian with a total of 111 students were conducted in Russian-language basic schools in Estonia; in Finland, three interviews with a total duration of 135 minutes were conducted with 15 native Estonian-speaking 9th grade students from a basic school in the capital area. Observational data from fieldwork in Estonia and Finland (class observations, participant observations, conversations and interviews with teachers and school administration) was used as secondary data.
Keywords
Full Text:
PDFReferences
Aalto, Eija, Sirkku Latomaa, Minna Suni 1997. Suomi toisena ja vieraana kielenä – tutkittua ja keskusteltua [‘Finnish as a second and foreign language: A subject of research’]. – Virittäjä 101 (4), 530–562.
Aalto, Eija, Sanna Mustonen, Kaisa Tukia 2009. Funktionaalisuus toisen kielen opetuksen lähtökohtana [‘Functionalism as the basis for teaching a second language’]. – Virittäjä 113 (3), 401–423.
Aro, Mari 2009. Speakers and Doers: Polyphony and Agency in Children’s Beliefs About Language Learning. Jyväskylä Studies Humanities 116. Jyväskylä: University of Jyväskylä. http://urn.fi/URN:ISBN:978-951-39-3532-0
Cook, Vivian 2016. Premises of multi-competence. – Vivian Cook, Li Wei (Eds.). The Cambridge Handbook of Linguistic Multicompetence. Cambridge: Cambridge University Press, 1–25.
Darwin, Ran, Bonny Norton 2015. Identity and a model of investment in applied linguistics. – Annual Review of Applied Linguistics 35, 36–56. https://doi.org/10.1017/S0267190514000191
Dörnyei, Zoltán 2005. The Psychology of the Language Learner: Individual Differences in Second Language Acquisition. Lawrence Erlbaum Associates.
Dörnyei, Zoltán 2009. The L2 motivation self system. – Zoltán Dörnyei, Ema Ushoida (Eds.). Motivation, Language Identity and the L2 Self. Bristol: Multilingual Matters, 9–42.
Eslon, Pille (Toim.) 2008. Õppijakeele analüüs: võimalused, probleemid, vajadused [‘Learning Language Chart: Opportunities, Problems, Needs’]. Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 10. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Gardner, Robert. C., Wallace E. Lambert 1972. Motivational variables in second language acquisition. – Robert C. Gardner, Wallace Lambert (Eds.). Attitudes and Motivation in Second Language Learning. Rowley, MA: Newbury House, 119–216.
Haridusinfo. Innove 2012. http://haridusinfo.innove.ee/et/yldharidus/pohikooli-lopueksamid/lopueksamite-statistika/2012-aasta-lopueksamite-statistika (1.7.2018).
Hsieh, Hsiu-Fang, Sarah E. Shannon 2005. Three approaches to qualitative content analysis. – Qualitative Health Research 15 (9), 1277–1288. https://doi.org/10.1177/1049732305276687
HTM 2017. Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs 2017. Kokkuvõte. https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/htmaastaanaluus2017_kokkuvote.pdf (15.2.2018).
Innove 2016. Lõpueksamite statistika. Eesti keel teise keelena. http://haridusinfo.innove.ee/UserFiles/L%C3%B5pueksamid%20PK/Statistika%202016/Eesti%20keel%20teise%20keelena%20(p%C3%B5hikool%202016).html (15.2.2018).
Iskanius, Sanna 2006. Venäjänkielisten maahanmuuttajaopiskelijoiden kieli-identiteetti [‘Language and identity of Russian-speaking students in Finland’]. Jyväskylä Studies in Humanities 51. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto. http://urn.fi/URN:ISBN:951-39-2523-4
Kaljakin, Allan 2015. Vene õppekeelega koolide eestikeelsele gümnaasiumiõppele ülemineku poolt- ja vastuargumentatsioon eestikeelses online-meedias Taavi Rõivase esimese valitsuse ajal (24.3.2014–9.4.2015). Täienduskoolituse “Haridusasutuse juhtimise juriidilised, poliitilised ja majanduslikud alused” lõputöö. Tartu: Tartu Ülikool.
Kalliokoski, Jyrki 2017. “Good administrative language” from the perspective of public administrators with L2 backgrounds. – ESUKA/JEFUL 8 (1), 61–77. http://dx.doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.04
Kalmus, Veronika, Anu Masso, Merle Linno 2015. Kvalitatiivne sisuanalüüs. Teksti- ja diskursusanalüüsi meetodid. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas. http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys (15.2.2018).
KARVI 2016 = Kansallinen koulutuksen arviointikeskus 2015. Suomi toisena kielenä (s2) -oppimäärän oppimistulokset perusopetuksen 9. vuosiluokalla 2015. Tiivistelmä [‘Learning Outcomes in Finnish as a Second Language at the End of Basic Education in 2015. Summary’]. https://karvi.fi/app/uploads/2016/04/KARVI_T0116.pdf (29.6.2018).
Kello, Katrin, Anu Masso, Valeria Jakobson 2011. A summary report of the research project “Russian Child in Estonian General Education School”. Tartu: Tartu ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. http://hdl.handle.net/10062/40674
Klaas-Lang, Birute, Kristiina Praakli, Anni Peedisson, Alla Lašmanova 2014. Arvamusi ja hinnanguid riigikeele õppe korraldamise kohta vene õppekeelega koolides. Uuringu lõpparuanne [‘Opinions and assessments on the organization of teaching the official language in Russian-medium schools. Final report’]. Tartu: Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. http://hdl.handle.net/10062/45121
Klaas-Lang, Birute, Tiina Kikerpill, Kristiina Praakli, Ülle Türk, Ilze Zagorska 2015. Eesti, Läti, Leedu, Soome, Iirimaa ja Kanada riigikeeleõppe võrdlev uuring. Uuringu lõpparuanne [‘Comparative study of the official language of Estonia, Latvia, Lithuania, Finland, Ireland and Canada. Final report’]. Tartu: Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. http://hdl.handle.net/10062/49667
Klaas-Lang, Birute, Kristiina Praakli 2015. Milleks mulle eesti keel? Riigikeele oskuse vajalikkusest vene koolinoorte pilgu läbi [‘Why do I need Estonian? The importance of official language competence in the eyes of Russian teenagers’]. − Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 11, 111–126. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.07
Koreinik, Kadri 2011. Language Ideologies in the Contemporary Estonian Public Discourse: With a Focus on South Estonian. Dissertationes sociologicae Universitatis Tartuensis 5. Tartu: Tartu University Press. http://hdl.handle.net/10062/17925
Koreinik, Kadri, Kristiina Praakli 2013. Keele kestlikkuse ja kao konstrueerimine poolavalikes diskursustes [‘The construction of language maintenance and loss in semi-public discourses’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 9, 131−148. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.09
Koreinik, Kadri, Kristiina Praakli 2017. Emerging language political agency among Estonian native speakers in Finland? – Maarja Siiner, Kara D. Brown, Kadri Koreinik (Eds.), Language Policy Beyond the State. Language Policy 14. Springer International Publishing, 81–98. https://doi.org/10.1007/978-3-319-52993-6
Kovács, Magdolna, Enikő Marton 2015. Enemmistökielisten motivaatio oppia vähemmistökieltä. Sukupuolten väliset erot Suomessa ja Sloveniassa [‘Motivation for learning minority languages: Gender discrepancies in Finland and Slovenia’]. – Virittäjä 119 (4), 498−522.
KutÕS = Kutseõppeasutuse seadus [‘Vocational Educational Institutions Act’]. https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017038 (18.2.2018).
Kuukka, Katri, Jari Metsämuuronen 2016. Perusopetuksen päättövaiheen suomi toisena kielenä (S2) -oppimäärän oppimistulosten arviointi 2015 [‘Finnish as a second language syllabus learning outcomes in the 9th grade of basic education in 2015]. KARVI = Kansallinen koulutuksen arviointikeskus. Julkaisut 13: 2016. https://karvi.fi/app/uploads/2016/05/KARVI_1316.pdf (1.7.2018)
Lehtonen, Heini 2015. Tyylitellen: Nuorten kielelliset resurssit ja kielen sosiaalinen indeksisyys monietnisessä Helsingissä [‘Language use in interaction among adolescents in two junior high schools in Eastern Helsinki’]. Helsinki: Helsingin yliopisto, suomen kielen, suomalais-ugrilaisten ja pohjoismaisten kielten ja kirjallisuuksien laitos. http://urn.fi/URN:ISBN:978-951-51-1333-7
Liiten, Marjukka 2016. Pisa-tulokset tulivat: Suomella ei syytä häpeään mutta alueelliset erot huolestuttavat – pääkaupunkiseudun koululaiset rynnivät muiden ohi. Helsingin Sanomat, 6.12.2016. https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000004896093.html (14.2.2018).
Lindemann, Kristina 2013. Structural Integration of Young Russian-speakers in Post-Soviet Contexts: Educational Attainment and Transition to the Labour Market. Dissertations on social sciences 68. Tallinn: Tallinna Ülikool. http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:262535
Martin, Maisa 1999. Suomi toisena ja vieraana kielenä [‘Finnish as a foreign language’]. – Kari Sajavaara, Arja Piirainen-Marsh (Toim.), Kielenoppimisen kysymyksiä. Jyväskylä: Soveltavan kielentutkimuksen keskus, 157–178.
Martin, Maisa 2009. Yhteistä ja erityistä – johdantoa teemanumeron kirjoituksiin [‘Common and special – Introduction to the special issue’]. – Virittäjä 113 (3), 321–328.
Metslang, Helena, Triin Kibar, Mare Kitsnik, Ingrid Krall, Jevgenia Koržel, Anastassia Zabrodskaja 2013. Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis. Uuringu lõpparuanne [‘Bilingual education in a Russian-language school. Final report’]. Tallinn: Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut. http://hdl.handle.net/10062/40937
Metsvahi, Merili 2017. Intervjuu [‘Interview’]. – Merili Metsvahi (Koost.), Folkloristlikud välitööd. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 79−103.
Norton, Bonny 1995. Social identity, investment, and language learning. – TESOL Quarterly 29 (1), 9–31. https://doi.org/10.2307/3587803
OECD 2016. Reviews of School Resources: Estonia 2016. Paulo Santiago, Anthony Levitas, Péter Radó, Claire Shewbridge. http://hdl.handle.net/10062/51762
Palttala, Pipsa 2017. Pisa-tutkimus paljastaa uusia huolia Suomen pojista: Nuoret pärjäävät hyvin yhteistyössä, mutta sukupuolten väliset erot ovat maailman suurimat. – Helsingin Sanomat, 15.2.2018. https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005458038.html (15.2.2018).
Pohla, Triin, Kristjan Kaldur, Kats Kivistik 2016. Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus: meta-analüüs [‘The national and linguistic distribution of the Estonian labor market’]. Balti Uuringute Instituut.
Pool, Raili 2007. Eesti keele teise keelena omandamise seaduspärasusi täis- ja osasihitise näitel [‘The acquisition of total and partial objects by learners of Estonian as a second language’]. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 19. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. http://hdl.handle.net/10062/2237
POP 2014 = Perusopetuksen opetussuunnitelman perusteet. Määräykset ja ohjeet 2014:96. Helsinki: Opetushallitus. https://www.oph.fi/download/163777_perusopetuksen_opetussuunnitelman_perusteet_2014.pdf (8.8.2018).
Praakli, Kristiina 2009. Intervjuu keeleandmete kogumise meetodina [‘Interview as a method to collect linguistic data’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 5, 209–223. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.14
Praakli, Kristiina 2017. Eesti keel Soomes. ELDIA uuringuaruanne. – Johanna Laakso (Peatoim.), Studies in European Language Diversity 29.2. Mainz, Wien, Helsinki, Tartu, Mariehamn, Oulu, Maribor: European Language Diversity for All (ELDIA). https://phaidra.univie.ac.at/o:591057
Põder, Kaire, Triin Lauri, Leen Rahnu 2017. Eesti koolisüsteemi väljakutsed: õpiedukuse erinevus erikeelsetes koolides ja sisserändajate koolivalikud [‘Challenges facing th Estonian school system: the achievement gap between language-stream schools and school choice of immigrants’]. − Tiit Tammaru (Peatoim.), Raul Eamets (Kaastoim.), Kristina Kallas (Kaastoim.), Eesti Inimarengu Aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu, 157−164.
Rannut, Ülle 2005. Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja integratsioonile Eestis [‘Impact of the language environment on integration and Estonian language acquisition of Russian-speaking children in Estonia’]. Tallinn University: Dissertatsions on humanities 14. Tallinn: Tallinna Ülikool. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:10516
Toomet, Ott 2012. Kas keeleoskus aitab leida paremat tööd? [‘Can language skills help you find a better job?’] – Riigikogu Toimetised 25, 49−54.
Soll, Maie 2015. The Ethnic Identity of Russian-speaking Students in Estonia in the Context of Educational Change. Dissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis 25. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. http://hdl.handle.net/10062/49134
Ushioda, Ema 2011. Language learning motivation, self and identity: current theoretical perspectives – Computer Assisted Language Learning 24 (3), 199−210. https://doi.org/10.1080/09588221.2010.538701
Ushioda, Ema 2017. The impact of global English on motivation to learn other languages: Toward an ideal multilingual self. − The Modern Language Journal 101 (3), 469−482. https://doi.org/10.1111/modl.12413
van Lier, Leo 2007. Action-based teaching, autonomy and identity. – Innovation in Language Learning and Teaching 1 (1), 46–65. https://doi.org/10.2167/illt42.0
Vare, Silvi 2003. Eesti keele õpe ja vene kooli reform [‘Study of Estonian and the reform of Russian schools’]. − Margit Langemets, Heete Sahkai, Maria-Maren Sepper (Toim.), Toimiv keel I. Töid rakenduslingvistika alalt. Eesti keele instituudi toimetised 12. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 289−312.
Vare, Silvi 2004. Eesti keel vene koolis [‘Estonian language at Russian school’]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Vare, Silvi 2006. Vene koolide valmisolekust üleminekuks eesti õppekeelega gümnaasiumile 2007. aastal [‘Are Russian-medium schools ready to change over to Estonian as a language of secondary-level instruction in 2007?’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2, 303−325. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa2.20
Vihalemm, Triin, Marianne Leppik 2017. Eesti venekeelse elanikkonna lõimumise viisid ja muutustega kohanemise praktikad [‘The patterns of involvement and adaptation with social changes among Estonian Russian-speaking population’]. – Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm (Toim.), Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu Mina. Maailm. Meedia 2002−2014 tulemused. Tartu Ülikooli Kirjastus, 557−591.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV28.03
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2018 Birute Klaas-Lang, Kristiina Praakli
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-9290 (print)
ISSN 2228-3854 (online)
DOI https://doi.org/10.5128/LV.1736-9290