Tingiv kõneviis eesti B1- ja B2-taseme kirjalikus õppijakeeles kui keeleoskuse arengu näitaja
Abstract
Kirjeldan artiklis tingiva kõneviisi kasutamist eesti keele kui teise keele täiskasvanud õppijate B1- ja B2-taseme kirjalikes eksamitekstides. Artikli aluseks olnud uuring on osa suuremast uuringust, mille eesmärk on luua Euroopa Keeleõppe Raamdokumendi (CEFR 2007) B1- ja B2-keeleoskustaseme funktsionaalsete keelekirjelduste juurde lingvistilised kirjeldused. Selleks on kavas leida mõlemal tasemel tüüpiliselt kasutatavad lingvistilised kategooriad, kirjeldada nende kasutuse sagedust, analüüsida kategooriate keerukust ja täpsust (Housen jt 2012), leida nende seosed suhtlusfunktsioonidega ning tuua välja tasemeid eristavad deskriptorid.
Et tingiva kõneviisi kasutussagedus on B2-tasemel võrreldes B1-tasemega palju suurem (Kitsnik 2014), on tingiv kõneviis üks B1- ja B2-taset eristav kategooria, mis vajab detailsemat uurimist. Artiklis kajastatava uuringu tulemused näitavad, et nii B1- kui ka B2-tasemel kasutatakse ainult tingiva kõneviisi isikulise tegumoe olevikuvorme. B1-tasemel esineb tingiv kõneviis koos kaheksa eri verbiga, neist sagedamini kahe verbiga, milleks on tahtma ja saama. B2-tasemel esineb tingiv kõneviis 23 eri verbiga, neist sagedamini kuue verbiga: tahtma, olema, võima, pidama, soovima, soovitama.
B2-tasemel kasutatakse tingivat kõneviisi lisaks B1-tasemel esinenud ainsuse esimese ja kolmanda pöörde vormidele ka teistes morfoloogilistes vormides ning lisaks B1-tasemel esinenud konstruktsioonile “verb tingivas kõneviisis + infinitiiv” ka teistes konstruktsioonides (objektiga, öeldistäitega ja liitlause pea- ning kõrvallauses). Suhtlusfunktsioonidest kasutatakse tingivat kõneviisi nii B1- kui ka B2-tasemel peamiselt viisakuse väljendamiseks. Keeleline täpsus suureneb B2-tasemel neis konstruktsioonides, mis on kasutusel ka B1-tasemel.
Keywords
Full Text:
PDFReferences
Alanen, Riikka, Ari Huhta, Mirja Tarjanen 2010. Designing and assessing L2 writing tasks acrossing CEFR proficiency levels. ‒ Inge Bartning, Maisa Martin, Ineke Vedder (Eds.). Communicative Proficiency and Linguistic Development: Intersections Between SLA and Language Testing Research. Eurosla Monographs Series 1. European Second Language Association, 21‒56.
Argus, Reili 2004. Eesti keele käändesüsteemi omandamine: esimestest sõnadest miniparadigmadeni [‘Acquisition of the Estonian case system: from first words to mini-paradigms’]. ‒ Emakeele Seltsi aastaraamat 49 (2003), 23‒48.
Argus, Reili 2007. Eesti keele verbi ajamorfoloogia ja aspektilisuse omandamisest [‘Acquisition of tense morphology and aspectuality in Estonian’]. ‒ Emakeele Seltsi aastaraamat 52 (2006), 1‒20.
Argus, Reili 2012. Kausatiivsuse omandamisest eesti keeles [‘Acquisition of causatives in Estonian’]. ‒ Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 8, 5‒20. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa8.01
Bulté, Bram, Alex Housen 2012. Defining and operationalising L2 complexity: Dimensions of L2 performance and proficiency. – Alex Housen, Folkert Kuiken, Ineke Vedder (Eds.). Complexity, Accuracy and Fluency in SLA. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins, 21–46.
CEFLING. https://www.jyu.fi/hum/laitokset/kielet/tutkimus/hankkeet/paattyneet-hankkeet/cefling (10.7.2015).
CEFR = Euroopa keeleõppe raamdokument. Õppimine, õpetamine ja hindamine. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium, 2007.
Council of Europe. Education and Languages. Language Policy. http://www.coe.int/t/dg4/linguistic/DNR_EN.asp#P66_9442 (10.7.2015).
Eesti keele käsiraamat [‘Handbook of the Estonian Language’]. http://www.eki.ee/books/ekk09 (10.7.2015).
Eesti vahekeele korpus [‘Estonian Interlanguage Corpus’]. http://evkk.tlu.ee (29.4.2014).
Ehala, Martin, Kristi Saarso, Silvi Vare, Jaan Õispuu 1997. Eesti keele suhtluslävi. Strasbourg: Council of Europe Publishing.
Ellis, Rod 2000. Form-Focussed Instruction and Second Language Learning – Special Issue of Language Learning. Oxford: Blackwell.
Ellis, Rod 2008. The Study of Second Language Acquisition. Oxford: Oxford University Press.
English Grammar Profile. http://www.englishprofile.org/english-grammar-profile/grammar (10.7.2015).
English Vocabulary Profile. http://www.englishprofile.org/wordlists (10.7.2015).
Eslon, Pille 2011. Millest räägivad eesti õppijakeele käändeasendused? [‘Implications of the Estonian learner language case replacements’]. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 21, 45–64. http://dx.doi.org/10.5128/LV21.02
Eslon, Pille 2012. Objekti ja tegevuse leksikaalne markeeritus õppijakeeles [‘The lexical markedness of object and action in Estonian learner language’]. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 22, 15–42. http://dx.doi.org/10.5128/LV22.01
Eslon, Pille 2013. Kahe keelekasutusvariandi võrdlus: morfoloogilised klassid ja klastrid [‘The comparative study of language use: morphological classes and clusters’]. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 23, 13–38. http://dx.doi.org/10.5128/LV23.01
Eslon, Pille 2014. Adverbi sisaldavate struktuuride tekstifunktsioonidest eesti ilukirjandus- ja õppijakeeles [‘On the textual functions of adverbial structures in literary Estonian and in Estonian learner language’]. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 24, 15–46. http://dx.doi.org/10.5128/LV24.01
Gunnarsson, Cecilia 2012. The development of complexity, accuracy and fluency in the written production of L2 French. ‒ Alex Housen, Folkert Kuiken, Ineke Vedder (Eds.). Dimensions of L2 Performance and Proficiency. Complexity, Accuracy and Fluency in SLA. Amsterdam–Philadelphia: Benjamins, 247‒276.
Hausenberg, Anu-Reet, Marju Ilves, Annekatrin Kaivapalu, Krista Kerge, Katrin Kern, Mare Kitsnik, Ingrid Krall, Karin Rummo, Tiina Rüütmaa 2008. Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Hawkins, John A. 2004. Efficiency and Complexity in Grammars. Oxford: Oxford University Press. http://dx.doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199252695.001.0001
Hawkins, John A., Paula Buttery 2009. Using Learner Language from Corpora to Profile Levels of Proficiency: Insights from the English Profile Programme. – L. Taylor, C. J. Weir (Eds.). Language Testing Matters: Investigating the Wider Social and Educational Impact of Assessment. Cambridge: Cambridge University Press, 158–175.
Hawkins, John A., Paula Buttery 2010. Criterial Features in Learner Corpora: Theory and Illustrations. – English Profile Journal, 1, e5. http://dx.doi.org/10.1017/S2041536210000103
Housen, Alex, Folkert Kuiken 2009. Complexity, Accuracy and Fluency in Second Language Acquisition. ‒ Applied Linguistics 30 (4), 461‒473. http://dx.doi.org/10.1093/applin/amp048
Housen, Alex, Folkert Kuiken, Ineke Vedder 2012. Complexity, accuracy and fluency. Definitions, measurement and research. ‒ Alex Housen, Folkert Kuiken, Ineke Vedder (Eds.). Dimensions of L2 Performance and Proficiency. Complexity, Accuracy and Fluency in SLA. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins, 1‒20.
Hulstijn, Jan H. 2011. Language proficiency in native and nonnative speakers: an agenda for research and suggestions for second-language assessment. ‒ Language Assessment Quarterly 8 (3), 229‒249.
Hulstijn, Jan H. 2014. The Common European Framework of Reference for Languages: A Challenge for Applied Linguists. – International Journal for Applied Linguistics 165 (1), 3‒18. http://dx.doi.org/10.1075/itl.165.1.01hul
Ilves, Marju 2008. Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Ilves, Marju 2010. Läbimurre. A1-taseme eesti keele oskus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Jarvis, Scott, Terence Odlin 2000. Morphological type, spatial reference, and language transfer. ‒ Studies in Second Language Acquisition 22 (4), 535‒556. http://dx.doi.org/10.1017/S0272263100004034
Kaivapalu, Annekatrin 2005. Lähdekieli kielenoppimisen apuna. Jyväskylä Studies in Humanities 44. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto.
Kerge, Krista 2001. Eesti süntaks keeleõppe praktikule: käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus.
Kerge, Krista 2008. Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kerge, Krista, Anne Uusen, Halliki Põlda 2014a. Teismeea loovkirjutiste sõnavara ja selle hindamine [‘Teenage vocabulary and its assessment in creative writing’]. ‒ Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 10, 157‒175. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.10
Kerge, Krista, Hille Pajupuu, Pilvi Alp, Anne Uusen 2014b. Towards sophisticated writing. ‒ Krista Kerge (Ed.). Studies in Language Acquisition, Learning and Corpora. Proceedings of the Tallinn University Institute of Estonian Language and Culture 16. Tallinn: Tallinna Ülikool, 103‒116.
Kitsnik, Mare 2014. Verbivormid B1- ja B2-taseme kirjalikus õppijakeeles [‘Written learner language verb forms at B1 and B2 levels’]. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugristic Linguistics 5 (3), 9‒35.
Kitsnik, Mare 2007. Eesti keele kui teise keele õppija kõrvalekalded eituse väljendamisel [‘Usage of negation in the Estonian interlanguage corpus’]. ‒ Pille Eslon (Toim.). Tallinna Ülikooli keelekorpuste optimaalsus, töötlemine ja kasutamine. Tallinna ülikooli eesti filoloogia toimetised 9. Tallinn: Tallinna Ülikool, 152‒181.
Krashen, Stephen 1982. Principles in Second Language Acquisition. Pergamon Press.
Kuiken, Volkert, Ineke Vedder 2012. Syntactic complexity, lexical variation and accuracy as a function of task complexity and proficiency level in L2 writing and speaking. ‒ Alex Housen, Folkert Kuiken, Ineke Vedder (Eds.). Dimensions of L2 Performance and Proficiency. Complexity, Accuracy and Fluency in SLA. Amsterdam–Philadelphia: Benjamins, 143‒170.
Larsen-Freeman, Diane 1997. Chaos/complexity science and second language acquisition. – Applied Linguistics 18 (2), 141‒165. http://dx.doi.org/10.1093/applin/18.2.141
Larsen-Freeman, Diane 2006. The emergence of complexity, fluency and accuracy in the oral and written production of five Chinese learners of English. ‒ Applied Linguistics 27 (4), 590‒619. http://dx.doi.org/10.1093/applin/aml029
Larsen-Freeman, Diane 2009. Adjusting expectations: The study of complexity, accuracy and fluency in second language acquisition. ‒ Applied Linguistics 30 (4), 579‒589. http://dx.doi.org/10.1093/applin/amp043
Larsen-Freeman, Diane 2011. A complexity approach to second language development / acquisition. ‒ Dwight Atkinson (Ed.). Alternative Approaches to Second Language Acquisition. Routledge, 48‒72.
Long, Michael 1996. The role of the linguistic environment in second language acquisition. – William Ritchie, Tej Bhatia (Eds.). Handbook of Second Language Acquisition. San Diego: Academic Press, 413–468.
MacWhinney, Brian 2004. A unified model of language acquisition. – J. Kroll, A. De Groot (Eds.). Handbook of Bilingualism: Psycholinguistic Approaches. Oxford University Press, 49–67.
Maisla, Diana 2014. Eesti keele mineviku ajavormid vene emakeelega üliõpilaste kasutuses [‘Past tenses of Estonian language in the usage of Russian-speaking students’]. Dissertationes philologicae estonicae Universitatis Tartuensis 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Martin, Maisa, Sanna Mustonen, Niina Reiman, Marja Seilonen 2010. On becoming an idependent user. – Inge Bartning, Maisa Martin, InekeVedder (Eds.). Communicative Proficiency and Linguistic Development: Intersections Between SLA and Language Testing Research. Eurosla Monographs Series 1. European Second Language Association, 57–80.
Metslang, Helle, Ingrid Krall, Renate Pajusalu, Kristi Saarso, Elle Sõrmus, Silvi Vare 2003. Keelehärm: eesti keele probleemseid piirkondi. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.
Norris, John M., Lourdes Ortega 2009. Towards an organic approach to investigating caf in instructed sla: the case of complexity. – Applied Linguistics 30 (4), 555‒578. http://dx.doi.org/10.1093/applin/amp044
North, Brian 2014. The CEFR in Practise. English Profile Studies 4. Cambridge University Press.
O’Donnell, Mick 2013. From learner corpora to curriculum design: An empirical approach to stagong the teaching of grammatical concepts. – Procedia – Social and Behavioral Scienses 95, 571–580.
Pajusalu, Karl, Renate Pajusalu 2004. The conditional in everyday Estonian: It’s form and functions. – Linguistica Uralica 4, 257–269.
Pajusalu, Renate 2014. Palved eesti, soome ja vene keeles: grammatika pragmaatika teenistuses [‘Requests in Estonian, Finnish and Russian: grammar and pragmatics’]. ‒ Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 10, 241‒257. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.15
Pajusalu, Renate, Karl Pajusalu 2010. Konditsionaal relatiivlauses [‘Conditional in relative clauses’]. ‒ Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2, 243‒254.
Pajusalu, Renate, Pirjo Tõugu, Maigi Vija, Tiia Tulviste 2011. Konditsionaali omandamisest eesti lapsekeeles [‘The acquisition of the Estonian conditional in child language’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 7, 279‒296. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.09
Pallotti, Gabriele 2009. CAF: Defining, refining and differentiating constructs. ‒ Applied Linguistics 30 (4), 590‒601. http://dx.doi.org/10.1093/applin/amp045
Pastuhhova, Olga 2005. Interferentsivead vene üliõpilaste suulise ja kirjaliku eesti keele süntaksis. ‒ Raili Pool (Toim.). Teine keel. Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetooli toimetised 5. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 75‒110.
Pastuhhova, Olga 2011. Kirjaliku produtseerimisprotsessi uurimise võimalused programmi ScriptLog abil: Juhtumiuuring [‘Research on the writing process using ScriptLog: A case study’]. ‒ Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 21, 185‒212. http://dx.doi.org/10.5128/LV21.08
Pienemann, Manfred 1998. Language Processing and Second Language Development. Processability Theory. Amsterdam: John Benjamins. http://dx.doi.org/10.1075/sibil.15
Plado, Helen 2013. Eesti keele otstarbelausest [‘Estonian clause of purpose’]. ‒ Keel ja Kirjandus 4, 269–284.
Pool, Raili 2007. Eesti keele teise keelena omandamise seaduspärasusi täis- ja osasihitise näitel [‘The acquisition of total and partial objects by learners of Estonian as a second language’]. Dissertationes philologicae estonicae Universitatis Tartuensis 19. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Pool, Raili 2010. Eesti keele teise keelena uurimine Tartu Ülikoolis ‒ hetkeseis ja perspektiivid [‘Research at the University of Tartu as a second language: Present situation and future prospects’]. ‒ Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 1–1, 5‒19.
Profile deutch. https://www.goethe.de/de/spr/unt/kum/prd.html (10.7.2015).
Ratassepp, Maria 2005. Vene abiturientide vead eesti keele verbirektsioonis. ‒ Raili Pool (Toim.). Teine keel. Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetooli toimetised 5. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 111–134.
Ringbom, Håkan 2007. Cross-Linguistic Similarity in Foreign Language Learning. Clevedon: Multilingual Matters LTD.
Rüütmaa, Tiina 2014. Kontrastiivne ülevaade kõneviisisüsteemist ungari ja eesti kõrvallauses [‘Mood System in the Hungarian and Estonian Subordinate Clause’]. Dissertationes philologicae uralicae Universitatis Tartuensis 13. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Salamoura, Angeliki, Nick Saville 2010. Exemplifying the CEFR: Criterial features of written learner English from the English profile programme. ‒ Inge Bartning, Maisa Martin, InekeVedder (Eds.). Communicative Proficiency and Linguistic Development: Intersections Between SLA and Language Testing Research. Eurosla Monographs Series 1. European Second Language Association, 101‒132.
Simple Concordancer. http://softadvice.informer.com/Simple_Concordance_Programme.html (10.7.2015).
Skehan, Peter 1998. A Cognitive Approach to Language Learning. Oxford: Oxford University Press.
Skehan, Peter 2003. Task-based instruction. – Language Teaching 36 (1), 1‒14. http://dx.doi.org/10.1017/S026144480200188X
Skehan, Peter 2009. Modelling second language performance: Integrating complexity, accuracy, fluency and lexis. – Applied Linguistics 30 (4), 510–532. http://dx.doi.org/10.1093/applin/amp047
Spoelman, Marianne, Marjolijn Verspoor 2010. Dynamic patterns in development of accuracy and complexity: A longitudinal case study in the acquisition of Finnish. – Applied Linguistics 31 (4), 532‒553. http://dx.doi.org/10.1093/applin/amq001
Teemets, Helena 2010. Ettepanekute ja pakkumiste väljendamine eesti argidialoogides [‘Formulation of propsitions, offers and their answers in everyday dialogues’]. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu ülikool. http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=D1610&sari=D (10.7.2015).
TOPLING. https://www.jyu.fi/hum/laitokset/kielet/tutkimus/hankkeet/topling (10.7.2015).
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV25.06
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2015 Mare Kitsnik
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-9290 (print)
ISSN 2228-3854 (online)
DOI https://doi.org/10.5128/LV.1736-9290