Adverbi sisaldavate struktuuride tekstifunktsioonidest eesti ilukirjandus- ja õppijakeeles
Abstract
Artiklis kirjeldatakse eesti ilukirjanduskeele olulisemaid adverbi sisaldavaid trigramme. Need täidavad tekstifunktsioone (viiteseosed, modaalne hinnang, rõhutamine), mis aitavad tagada tekstide sidususe ja esituslaadi sujuvuse. Teisalt on adverbi sisaldavad struktuurid aluseks uute leksikaalsete üksuste moodustamisele, verbist vasakul peamiselt ühendverbidele (hästi välja tuleb, ootamatult peale sattuda, siit ära minna), harvem ka väljendverbidele (ikka puhtust pidanud, ka märki tabanud). Eesti õppijakeeles on adverbi sisaldavate struktuuride kasutamine nihestunud ja perifeerne nähtus – struktuur on sama, erineb leksikaalne ja morfosüntaktiline varieerumine ning osakaal valimis. Võrreldes emakeelekõnelejaga on õppijad eelistanud kasutada leksikaalgrammatilisi stereotüüpe (nt kus inimesed on, siis inimesed ei), sõnavara piiratud, trigrammi komponentide sõnajärg ja semantilised seosed tihti ebaharilikud või vigased, mis laieneb õppija emakeele mõjul. See on paratamatus, kuna meil puudub teadmine adverbi sisaldavate struktuuride kasutamise reeglite kohta tekstis.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV24.01Keywords
Full Text:
PDFReferences
Anthony, Laurence 2013. A critical look at software tools in corpus linguistics. – Linguistic Research 30 (2), 141–161.
Chodorow, Martin, Claudia Leacock 2000. An unsupervised method for detecting grammatical errors. – NAACL 2000 Proceedings of the 1st North American chapter of the Assotiation for Computational Linguistics conference. Stroudsburg, USA: Assotiation for Computational Linguistics, 140–147.
Conklin, Kathy, Norbert Schmitt 2008. Formulaic sequences: Are they processed more quickly than nonformulaic language by native and nonnative speakers? – Applied Linguistics 29 (1), 72–89. http://dx.doi.org/10.1093/applin/ amm022
Eslon, Pille 2013. Kahe keelekasutusvariandi võrdlus: morfoloogilised klassid ja klastrid. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 23, 13–38. http://dx.doi. org/10.5128/LV23.01
Eslon, Pille 2014. Morfosüntaktilise ja leksikaalse varieerumise piiridest: ilukirjandus- ja õppijakeele kasutusmustrite võrdlus. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 10, 55–71. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.04
Evert, Stefan 2005. The Statistics of Word Cooccurrences, Word Pairs and Collocations. PhD dissertation. Institut für maschinelle Sprachverarbeitung Universität Stuttgart.
Ibbotson, Paul 2013. The scope of usage-based theory. – Frontiers in Psychology 4 (article 255), 1–15. http://dx.doi.org/10.3389/fpsyg.2013.00255
Kaalep, Heiki-Jaan, Kadri Muischnek 2009. Eesti keele püsiühendid arvutilingvistikas: miks ja kuidas. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 5, 157–172. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.10
Kaivapalu, Annekatrin 2010. Mõnede eesti sõnajärjemallide psühholingvistilisest reaalsusest. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 6, 103–120. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.07
Krikmann, Arvo 2004. “Sai hea obaduse vastu obadust”: löömist ja peksmist märkivad väljendid eesti keeles. Reetor 3. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus.
Küngas, Annika 2014. Põhimõtteliselt või praktiliselt Paides – kahe sarnase funktsiooniga sõna käekäigust. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 10, 209–226. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.13
Masini, Francesca 2005. Multi-word expressions between syntax and the lexicon: The case of Italian verb-particle constructions. – SKY Journal of Linguistics 18, 145–173. http://www.ling.helsinki.fi/sky/julkaisut/SKY2005/ Masini.pdf (30.5.2014).
Metslang, Helle, Karl Pajusalu, Külli Habicht 2014. Koordinatiivsed partiklid lause perifeerias. – Emakeele Seltsi aastaraamat 59 (2013), 139–161. http:// dx.doi.org/10.3176/esa59.07
Meurers, Detmar W. 2005. On the use of electronic corpora for theoretical linguistics. Case studies from the syntax of German. – Lingua 115 (11), 1619– 1639. http://dx.doi.org/10.1016/j.lingua.2004.07.007
Muischnek, Kadri, Heete Sahkai 2010. Liitpredikaadid leksikoni-grammatika kontiinumil: konstruktsioonide produktiivsusest verbiga minema moodustatud liitpredikaatide näitel. – ESUKA – JEFUL 1 (2), 295–316.
Ots, Sander 2012. Statistikapõhise tarkvara loomine morfoloogiliste kollokatsioonide eraldamiseks eesti keele tekstidest. Bakalaureustöö. Käsikiri TLÜ informaatikainstituudis.
Sinclair, John 1991. Corpus, Concordance, Collocation. Oxford: Oxford University Press.
Ševtšenko, Marina 2014. Eesti keele kui teise keele 8. klassi õpiku temaatiline sõnavara ja grammatika. Magistritöö. Käsikiri Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis.
Trainis, Jekaterina, Kais Allkivi 2014. Ilukirjanduskeelest uue pilguga. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 10, 283–306. http://dx.doi. org/10.5128/ERYa10.18
Valdmets, Annika 2010. Mõne modaalpartikli kujunemine ja kasutamine eesti kirjakeeles alates 1890. aastatest. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.
Valdmets, Annika, Külli Habicht 2013. Episteemilistest modaalpartiklitest eesti kirjakeeles. – ESUKA – JEFUL 4 (1), 205–222. http://dx.doi.org/10.12697/ jeful.2013.4.1.12
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV24.01
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2014 Pille Eslon
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-9290 (print)
ISSN 2228-3854 (online)
DOI https://doi.org/10.5128/LV.1736-9290