Kahe keelekasutusvariandi võrdlus: morfoloogilised klassid ja klastrid
Abstract
Kasutuspõhise keelekirjelduse väärtus grammatika jaoks seisneb võimaluses avada keelesüsteemi funktsionaalne potentsiaal, kirjeldades näiteks keelestruktuuride hierarhiat, võrreldes keelekasutusvariantide morfosüntaktilisi mustreid, keelesüsteemist ja keelekasutaja valikutest tulenevaid semantilisi ja grammatilisi kitsendusi, keelekasutuse leksikaalse ja grammatilise varieeruvuse piire. Nende esiletoomine vajab meetodeid, mis annaksid võimalikult usaldusväärseid tulemusi. Siinses uurimuses on kasutatud klasteranalüüsi. Võrreldud on eesti ilukirjandus- ja õppijakeele tekstide verbist vasakule jääva konteksti keelekasutust. Leitud on kõik kolmest üksusest koosnevad konstruktsioonid, rühmitatud need morfosüntaktilise samalaadsuse ja sageduse alusel ning kirjeldatud morfoloogiliste klastrite ja klasside hierarhiana. Klassid näitavad keelekasutuse üldiseid morfoloogilisi mustreid, klastrite alusel saab kirjeldada klasside morfoloogilise varieeruvuse piire. Konkreetsed konstruktsioonid toovad esile piiranguid klastrite leksikaalgrammatilisele varieeruvusele. Eesti ilukirjandustekstide ja keeleõppija loomingulist laadi esseede võrdlusest peaks selguma, kuidas kasutavad keelesüsteemi funktsionaalset potentsiaali emakeelekõneleja ja õppija. Analüüsi tulemused näitavad, et emakeelekõnelejad teevad optimaalseid valikuid, mis hõlmavad nii morfosüntaktilist lihtsust kui ka keerukust, nii sõnavara rikkust kui ka kinnistunud korduvkasutust. Selles osas on õppija keelekasutus nihkes, emakeelekõneleja keeletunnetuse põhjal kuidagi ebaharilik. Samas ei tähenda see, et tegu oleks vigadega. Ühelt poolt näitavad õppija kasutatud keelestruktuurid ilukirjanduskeelest avaramat varieeruvust. Teisalt tuleb selgelt esile stereotüüpsetele keelestruktuuridele tuginev lihtsustamine, morfoloogiliste klasside ja klastrite üle- ning alakasutus, sõnavara kesisus.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV23.01
Keywords
Full Text:
PDFReferences
Barlow, Michael, Suzanne Kemmer (Eds.) 2000. Usage-Based Models of Language. Stanford: CSLI.
Biber, Douglas, Susan Conrad, Randi Reppen 1998. Corpus Linguistics: Investigating Language Structure and Use. Cambridge: Cambridge University Press.
Bybee, Joan 2007. Frequency of Use and the Organization of Language. Oxford: Oxford University Press.
Bybee, Joan 2010. Language, Usage and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press.
Bybee, Joan, David Eddington 2006. A usage-based approach to Spanish verbs of ‘becoming’. – Language 82 (2), 323–355. http://dx.doi.org/10.1353/lan.2006.0081
Bybee, Joan, Paul Hopper (Eds.) 2001. Frequency and the Emergence of Linguistic Structure. Amsterdam: John Benjamins Publ. Co.
Croft, William 1999. Adaptation, optimality and diachrony. – Zeitschrift für Sprachwissenschaft 18 (2), 206–208. http://dx.doi.org/10.1515/zfsw.1999.18.2.206
Croft, William 2003. Typology and Universals. Second edition. Cambridge: Cambridge University Press.
Eckman, Fred R. 1977. Markedness and the Contrastive Analysis Hypothesis. – Language Learning 27 (2), 315–330. http://dx.doi.org/10.1111/j.14671770.1977.tb00124.x
Ellis, Nick C. 2006. Language aquisition as rational contingency learning. – Applied Linguistics 27 (1), 1–24. http://dx.doi.org/10.1093/applin/ami038
Eslon, Pille 2012. Objekti ja tegevuse leksikaalne markeeritus eesti õppijakeeles. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 22, 15–42. http://dx.doi.org/10.5128/LV22.01
Eslon, Pille, Katre Õim, Annekatrin Kaivapalu, Reili Argus, Erika Matsak 2010. Kuidas uurida esimese ja teise keele omandamist? – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 20, 11–48. http://dx.doi.org/10.5128/LV20.01
Goldberg, Adele E. 2006. Constructions at Work. The Nature of Generalization in Language. Oxford: Oxford University Press.
Greenberg, Joseph 1990. The relation of frequency to semantic feature in a case language (Russian). – Keith Denning, Suzanne Kemmer (Eds.). On Language. Selected writings of Joseph H. Greenberg. Stanford, CA: Stanford University Press, 207–226.
Haspelmath, Martin 1999. Optimality and diachronic adaptation. – Zeitschrift für Sprachwissenschaft 18 (2), 180–205. http://dx.doi.org/10.1515/zfsw.1999.18.2.180
Haspelmath, Martin 2006. Against markedness (and what to replace it with). – Journal of Linguistics 42 (1), 25–70. http://dx.doi.org/10.1017/S0022226705003683
Haspelmath, Martin 2008. Creating economical morphosyntactic patterns in language change. – Jeff Good (Ed.). Linguistic Universals and Language Change. Oxford: Oxford University Press, 185–214.
Klavan, Jane 2012. Evidence in linguistics: corpus-linguistic and experimental methods for studying grammatical synonymy. Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 15. Tartu: University of Tartu Press.
Langacker, R. W. 2000. A dynamic usage-based model. – Michael Barlow, Suzanne Kemmer (Eds.). Usage-Based Models of Language. Stanford: CSLI Publications, 1–63.
Markov jt 2010 = Марков Александр Владимирович, Валерий Анатольевич Анисимов, Андрей Витальевич Коротаев 2010. Взаимосвязь размера генома и сложности организма в эволюционном ряду от прокариот к млекопитающим. – Палеонтологический журнал № 4, 3–14.
Moravcsik, Edith A., Jessica R. Wirth 1986. Markedness – an overview. – Fred R. Eckman et al. (Eds.). Markedness. New York: Plenum Press, 1–11.
Newmeyer, Frederick J. 2003. Grammar is grammar and usage is usage. – Language 79 (4), 682–707. http://dx.doi.org/10.1353/lan.2003.0260
Ots, Sander 2012. Statistikapõhise tarkvara loomine morfoloogiliste kollokatsioonide eraldamiseks eesti keele tekstidest. Bakalaureustöö. Tallinn: TLÜ informaatikainstituut.
Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 23. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Remes, Hannu 2009. Muotot kontrastissa. Suomen ja viron vertailevaa taivutusmorfologiaa. Acta Universitatis Ouluensis B 90. Oulu: Oulun yliopisto.
Sahkai, Heete 2008. Konstruktsioonipõhine keelemudel ja sõnaraamatumudel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 4, 177–186. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa4.11
Uiboaed, Kristel 2013. Kollostruktsioonilised meetodid ja konstruktsioonilise varieerumise tuvastamine. – ESUKA / JEFUL 4 (1), 185–204.
Veismann, Ann 2009. Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi. Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 11. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Verhagen, Arie 2009. The conception of constructions as complex signs. Emergence of structure and reduction to usage. – Constructions and Frames 1 (1), 119–152. http://dx.doi.org/10.1075/cf.1.1.06ver
Wunderlich, Dieter 2004. Optimality theory in morphology and syntax. – http://user.phil-fak.uni-duesseldorf.de/~wdl/Optimality%20theory.pdf (3.2.2013). [To appear in: Encyclopedia of Language & Linguistic, 2nd ed. Oxford: Elsevier.]
Wurzel, Wolfgang Ullrich 1999. Principles of evaluation, change and related issues. – Zeitschrift für Sprachwissenschaft 18 (2), 242–250. http://dx.doi.org/10.1515/zfsw.1999.18.2.242
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV23.01
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2013 Pille Eslon
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-9290 (print)
ISSN 2228-3854 (online)
DOI https://doi.org/10.5128/LV.1736-9290