Personaalpronoomenite ja pöördevormide sekundaarkasutusest eesti ja vene keeles

Abstract

https://doi.org/10.5128/LV33.04 

Uurimus keskendub personaalpronoomenite ja pöördevormide sekundaarkasutusele eesti ning vene keeles. Silmas peetakse olukordi, kui pronoomen viitab kellelegi teisele, mitte sellele isikule, kelle tähistamiseks on vastav sõna mõeldud. Näiteks võib kõneleja ülima austuse või oma autoriteedi kehtestamise eesmärgil pöörduda vestluspartneri poole ainsuse 2. isiku asemel hoopis 3. isikus. Analüüsist jäävad kõrvale juhtumid, kui pronoomenid ja pöördvormid viitavad üld- või umbisikule. Vene ja eesti keele kõrvutamisel võib täheldada mitmeid erinevusi, näiteks võib ühes keeles eksisteeriv sekundaarkasutuse juhtum olla teises keeles täielikult välistatud või esineda teatud (kontekstuaalsete) piirangutega. Keelt mitte emakeelena rääkija jaoks võivad sellised juhtumid raskendada vestluskaaslase mõistmist, seetõttu on neid erinevusi oluline teadvustada nii keeleõppes kui ka tõlkeprotsessis.

On the metaphorical use of personal pronouns and verb forms in Estonian and Russian

The article is devoted to the metaphorical use of personal pronouns and their respective verb forms in Russian and Estonian. Personal pronouns is one of the first topics that is introduced to the learner of any language. In Russian and Estonian the systems of personal pronouns are quite similar, however their meta phorical use is not identical in these languages. Some metaphorical uses are regular in Russian but are not common in Estonian; it depends on the cultural and linguistic traditions of the language in question. While most cases of the metaphorical use of personal pronouns and related verb forms are nonetheless the same in Estonian and Russian, one can still point out some dissimilarities.