Eesti suulise keele korpus keeleõppedialoogide lähtematerjalina: telefonivestluste koostamine

Abstract

Võõrkeeleõpetuses on olulisel kohal õppematerjalide ning nendega seotud õppetegevuste autentsus. Artikli keskmes on Tartu Ülikooli eesti suulise keele korpuse kasutamine autentsete keeleõppedialoogide koostamisel. Kitsamalt keskendutakse telefonivestlustele, tuues välja ka õpiku- ja korpusedialoogide erinevusi. Eesti keele kui võõrkeele õpikutes sisalduvad telefonidialoogid ei ole oma struktuuri poolest (täpsemalt vaadeldakse artiklis telefonivestluste sissejuhatusi ja lõpetusi) sageli autentsed, erinedes korpusedialoogidest järgneval moel: 1) õpikudialoogides puudub enamasti iseseisva vooruna kutsung; 2) argivestlustes puudub sageli vastaja esimene voor ning vestlus algab kohe helistaja vooruga; 3) õpikudialoogide voorud on sageli liiga pikad, sisaldades tegevusi, mis autentsetes vestlustes kuuluvad eri voorudesse; 4) argivestlustes puuduvad tihti lõpuvormelid; 5) argivestlustes esinevad lõpuvormelid on liiga ametlikud. Suulise korpuse baasil on võimalik koostada autentse sekventsistruktuuriga keeleõppedialooge, milles on säilitatud voorude loomulik järgnevus ja pikkus ning mille abil saab õppijaile tutvustada ka suulise eesti keele erijooni. Artiklis tutvustatakse korpuse baasil loodud argivestluste ja institutsionaalsete dialoogide näiteid ja nende juurde koostatud keeleülesandeid ning arutletakse korpustel põhineva õppematerjali võimaluste üle.

http://dx.doi.org/10.5128/LV21.09