Millest räägivad eesti õppijakeele käändeasendused?
Abstract
Artiklis kirjeldan mõningaid tendentse, mis on jälgitavad eesti keele objektikäänete kasutamisel. Tegu on sünkroonse uurimusega, mille aluseks eesti õppijakeele ja kirjakeele võrdlev korpusest tulenev ning korpuspõhine analüüs. Korpusest tuleneva analüüsiga leitakse ühele või teisele keelekasutusvariandile iseloomulikud nähtused, mille uurimist jätkatakse korpuspõhise analüüsiga. Lähtepunktiks on arusaam, et õppija keelekasutus peegeldab keelele omaseid arenguid, mille väljenduseks on muuhulgas ka objektikäänete asendused ja varieerumine. Need protsessid ei tuleks esile, kui keelesüsteemis puuduks vajalik valmidus. Korpusanalüüsi tulemusel ilmnevad ühelt poolt keeleülekandest tingitud ja teisalt eesti keele soomeugrilisest olemusest johtuvad nähtused, mida keelendi või kategooria tasandilt lähtuv kontrastiiv- ja veaanalüüs esile ei too. Seetõttu on artiklis tähelepanu pööratud ka üldistele põhimõtetele, millele objektikäänete kasutuse korpusanalüüs tugineb.
Keywords
Full Text:
PDFReferences
Aikhenvald, Alexandra Y. 2007. Grammars in contact: A cross-linguistic perspective. – Alexandra Y. Aikhenvald, R. M. W. Dixon (Eds.). Grammars in Contact: A Cross-Linguistic Typology. Explorations in Linguistic Typology Series 4. Oxford: Oxford University Press, 1–66.
Boas, Hans C. 2002. On constructional polysemy and verbal polysemy in construction grammar. – Vida Samiian (Ed.). Proceedings of the 2000 Western Conference on Linguistics 12, 126–139.
Chang, Nancy, Jerome Feldman, Robert Porzel, Keith Sanders 2002. Scaling Cognitive Linguistics: Formalisms for Language Understanding. http://www.icsi.berkeley.edu/NTL/papers/scaling.pdf (10.05.2010).
Greenberg, Joseph Harold 1990. The relation of frequency to semantic feature in a case language (Russian). – Keith Denning, Suzanne Kemmer (Eds.). On Language, Selected Writings of Joseph H. Greenberg. Stanford (CA): Stanford University Press, 207–226.
Croft, William 2001. Radical Consruction Grammar. Oxford: Oxford University Press. http://dx.doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198299554.001.0001
Ehala, Martin 1997. Eesti morfoloogia olemus. – Keel ja Kirjandus 6, 370–383.
Ehala, Martin 2009a. Linguistic strategies and markedness in Estonian morphology. – Sprachtypologie und Universalienforschung 1 (2), 29–48.
Ehala, Martin 2009b. Keelekontaktide mõju eesti sihitiskäänete kasutamisele. – Keel ja Kirjandus 3, 182–204.
Eslon, Pille 2010a. Suundumustest eesti keele grammatiliste käänete kasutuses. – Pille Eslon, Katre Õim (Toim.). Korpusuuring ja meetodid. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 12. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 7–36.
Eslon, Pille 2010b. Muutustest eesti keele grammatiliste käänete kasutamisel. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 19, 38–60. http://dx.doi.org/10.5128/LV19.03
Eslon, Pille 2009. Eestikeelses tekstiloomes eelistatud konstruktsioonid ja käändevormid. – Pille Eslon, Katre Õim (Toim.). Korpusuuringute metodoloogia ja märgendamise probleemid. Tallinna Ülikooli eesti eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 11. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 30–53.
Eslon, Pille 2008. Käändevormide kasutussageduse võrdlus eesti õppijakeeles ja kirjakeeles. – Pille Eslon (Toim.). Õppijakeele analüüs: võimalused, probleemid, vajadused. Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 10. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 31–66.
Eslon, Pille, Erika Matsak 2009. Eesti keele kasutusvariandid: korpusest tulenev käändevormide võrdlev analüüs. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 5, 79–110. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.06
Eslon, Pille, Katre Õim 2010a. Objektikäänete kasutamisest sageduse ja markeerituse seisukohalt. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 1–2, 69–89.
Eslon, Pille, Katre Õim 2010b. Verbi indefiniitsus ja objektikäände kasutus. – Ettekanne VI Muutuva keele päeval. Tartu, 5. november 2010. Ettekande teesid. Tartu, 5.
Fernándéz, Marlén Izquierdo 2007. Corpus-based cross-linguistic research: Directions and applications (James’ interlingual linguistics revisited). – Interlingüística 17, 520–527.
Granger, Sylviane 2004. Computer learner corpus research: current status and future prospects. – Ulla Connor, Thomas A. Upton (Eds.). Applied Corpus Linguistics: A Multidimensional Perspective. Amsterdam, Atlanta: Rodopi, 123–145. http://www.fltr.ucl.ac.be/fltr/germ/etan/cecl/Downloads/Indianapolis%20status%20&%20prospects.pdf (22.12.2010).
Grünthal, Riho 2003. Finnic Adpositions and Cases in Change. Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 244. Helsinki: Finno-Ugrian Society.
Hanston, Susan 2002. Pattern grammar, language teaching, and linguistic variation: Applications of a corpus-driven grammar. – Randi Reppen, Susan Fitzmaurice, Douglas Biber (Eds.). Using Corpora to Explore Linguistic Variation. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins, 167–186.
Heine, Bernd, Tania Kuteva 2008. Constraints on contact-induced linguistic change. – Journal of Language Contact – THEMA 2. Language Contact and the Dynamics of Language: Theory and Implications, 57–89. http://www.jlc-journal.org (12.02.1011).
Hoey, Michael, Michaela Mahlberg, Michael Stubbs, Wolfgang Teubert (Eds.) 2007. Text, Discourse, and Corpora: Theory and Analysis. With an introduction by John Sinclair. London, New York: Continuum International Publishing Group. http://www.icsi.berkeley.edu/NTL/papers/scaling.pdfhttp://www.icsi.berkeley.edu/NTL/papers/scalin.pdf (28.08.2008).
Huumo, Tuomas 2006. Kvantiteetti ja aika I: Nominaalisen aspektinnäkökulma suomen objektin ja subjektin sijamerkintään. – Virittäjä 4, 504–538.
Kaalep, Heiki-Jaan 2010. Mitmuse osastav eesti keele käändesüsteemis. – Keel ja Kirjandus 2, 94–111.
Kaalep, Heiki-Jaan 2009. Kuidas kirjeldada ainsuse lühikest sisseütlevat kasutamisandmetega kooskõlas? – Keel ja Kirjandus 6, 411–425.
Kaivapalu, Annekatrin 2010. Mõnede eesti sõnajärjemallide psühholingvistilisest reaalsusest. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 6, 103–120. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.07
Kaivapalu, Annekatrin 2008. Lähtekeele mõju korpuspõhine uurimine. – Pille Eslon (Toim.). Õppijakeele analüüs: võimalused, probleemid, vajadused. Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 10. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 93–119.
Kaivapalu, Annekatrin, Maisa Martin 2007. Morphology in transition: The plural inflection of Finnish nouns by Estonian and Russian learners. – Acta Linguistica Hungarica 54 (2), 129–156. http://dx.doi.org/10.1556/ALing.54.2007.2.2
Kont, Karl 1963. Käändsõnaline objekt läänemeresoome keeltes. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused IX. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Копотев Михаил 2008. К портстроению частотной грамматики русского языка: падежная система по корпусным данным. – Арто Мустайоки, Михаил Копотев, Леонид Бирюлин, Екатерина Протасова (Ред.). Инструментарий русистики: корпусные подходы. Slavica Helsingiensia 34. Хельсинки, 136–151.
Kostenko, Anne 2009. Postimees-online ajakirjandustekstide tõlkeanalüüs: vahendatud väite tõlkimisvõimalusi. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Larjavaara, Matti 1991. Aspektuaalisen objektin syntyy. – Virittäjä 4, 372–408.
Lees, Aet 2004. The case of the object in early Estonian and Finnish texts. – Proceedings of the 2004 conference of the Australian Linguistics Society. http://ses.library.usyd.edu.au/bitstream/2123/113/1/ALS-20050630-AL.pdf (5.04.2011).
Lindström, Liina 2006. Infostruktuuri osast eesti keele sõnajärje muutumisel. – Keel ja Kirjandus 11, 875–888.
Lüdeling, Anke, Stefan Evert 2003. Linguistic experience and productivity: corpus evidence forfinegrained distinctions. – Dawn Archer, Paul Rayson, Andrew Wilson, Tony McEnery (Eds.). Proceedings of the Corpus Linguistics 2003 Conference, 475–483. http://purl.org/stefan.evert/PUB/LuedelingEvert2003.pdf (27.02.2011).
Lüdeling, Anke, Stefan Evert, Ulrich Heid 2000. On measuring morphological productivity. – Werner Zuhlke, Ernst G. Schukat Talamazzini (Hrsg.). KONVENS-2000 Sprachkommunikation. VDE Verlag, 57–61. http://purl.org/stefan.evert/PUB/LuedelingEvertHeid2000.pdf (27.02.2011).
Metslang, Helena, Erika Matsak 2010. Kesksete lausekomponentide järjestus õppijakeeles: arvutianalüüsi katse. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 6, 175–194. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.11
Nikolaev, Alexandre, Jussi Niemi 2006. Nominien paradigmaattistuminen suomessa. Millä rakenteellisilla ehdoilla kielenkäyttäjät sitovat potentiaaliset nominit taivutusluokkiin? – Virittäjä 1, 46–69.
Nuckols, Mark Eliot 2007. Case Variation in Czech and Russian: Implications for the Transitivity Hypothesis. PhD thesis. Ohio State University. http://www.ohiolink (12.03.2010).
Pool, Raili 2010. Õppijakeele kontekstuaalne varieeruvus eesti keele täis- ja osasihitise kasutamisel. –Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 6, 225–242. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.14
Posio, Pekka 2008. Uso del pronombre personal sujeto de la primera persona del singular en español y portugués hablados: factores semánticos y pragmáticos. Tesina pro gradu. Universidad de Helsinki.
Rajandi, Henno, Helle Metslang 1979. Määramata ja määratud objekt. Tallinn: Valgus.
Ringbom, Håkan 2007. Cross-Linguistic Similarity in Foreign Language Learning. Clevedon: Multilingual Matters LTD.
Sahkai, Heete 2006. Konstruktsioonipõhise keelekirjelduse võimalustest adessiivse viisi- ja põhjusmääruse näitel. – Keel ja Kirjandus 10, 816–831.
Scott, Mike 2008. Developing WordSmith. – International Journal of English Studies 8 (1), 95–106.
Sepper, Maria-Maren 2006. Indirektaal eesti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi aja- ja ilukirjanduses. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Smith, Nicholas, Sebastian Hoffmann, Paul Rayson 2008. Corpus Tools and Methods, Today and Tomorrow: Incorporating Linguists’ Manual Annotations. – Literary and Linguistic Computing 23 (2), 163–180. http://dx.doi.org/10.1093/llc/fqn004
Stubbs, Michael 1996. Text and Corpus Analyzis. Oxford: Blackwell Publ.
Sulkala, Helena 1996. Expression of aspectual meanings in Finnish and Estonian. – Mati Erelt (Ed.). Estonian: Typological Studies I. Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 4. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 165–225.
Tauli, Valter 1968. Keelekorralduse alused. Stockholm: Vaba Eesti.
Tognini Bonelli, Elena 2002. Functionally complete units of meaning across English and Italian: Towards a corpus-driven approach. – Bengt Altenberg, Sylviane Granger (Eds.). Lexis in Contrast. Corpus-based Approaches. Philadelphia: John Benjamins, 73–95.
Tognini Bonelli, Elena 2001. Corpus Linguistics at Work. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins.
Vaiss, Natalia 2004. Eesti keele aspekti valjendusvõimalusi vene keele taustal. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Õim, Katre 2009. Alternatiivseid mooduseid fraseoloogia esitamiseks sõnastikus. – Pille Eslon, Katre Õim (Toim.). Korpusuuringute metodoloogia ja märgendamise probleemid. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 11. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 136–164.
Östman, Jan-Ola, Fried, Mirjam (Eds.) 2005. Construction Grammars: Cognitive Grounding and Theoretical Extensions. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV21.02
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2012 Pille Eslon
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-9290 (print)
ISSN 2228-3854 (online)
DOI https://doi.org/10.5128/LV.1736-9290