Personaalpronoomenite variandi valikust

Kersti Lepajõe

Abstract


Artikkel on välja kasvanud minu igapäevatööst Helsingi ülikooli Soome-Ugri keelte osakonnas. Õpetades eesti keelt soomlastest üliõpilastele, kerkib esile rida probleeme, mis eesti keele õppimise-õpetamise võõrkeelena keeruliseks teevad. Eesti keele vormi- ja sõnamoodustuse keerukusele lisaks on probleemseteks valdkondadeks erinevad lausemoodustustüübid, sihitise funktsioonid, rektsioonid jms. Ka lähedast sugulaskeelt emakeelena kõneleva õppija ees on omajagu karisid, nagu näiteks ennustamatu tüvevaheldus, libasarnasused ja homonüümia, milles eksimisi on raske vältida. Paratamatult kerkivad sellised küsimused kõneaineks kesk- ja ülemastme kursustel. Eesti ja soome keele probleemsete valdkondade õpetamist on arutatud alates 1975. aastast soome-eesti kontrastiivseminaridel, seminaridel kajastamist leidnud ainesest on sündinud kogumike sari "Lähivertailuja", mille seni viimane, 17. number ilmus 2006. aastal (Kaivapalu - Pruuli 2006). 

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV18.05


Full Text:

PDF

References


EKG I = Erelt, Mati - Kasik, Reet - Metslang, Helle - Rajandi, Henno - Ross, Kristiina - Saari, Henn - Tael, Kaja - Vare, Silvi 1995: Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

Elonen, Piia - Kaarto, Hanna 2006: Sauli Niinistö myönsi tappionsa: Madame voitti, mies hävisi. - Helsingin Sanomat 30.01.

Hint, Maü 1998: Häälikutest sõnadeni. Eesti keele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Tallinn: Valgus.

ISK = Hakulinen, Auli (peatoimetaja) - Vilkuna, Maria - Korhonen, Riitta - Koivisto, Vesa - Heinonen, Tarja Riitta - Alho, Irja 2004: Iso suomen kielioppi. Helsinki: Suomen Kirjallisuuden Seura.

Kaivapalu, Annekatrin - Pruuli, Külvi (toim.) 2006: Lähivertailuja 17. Jyväskylä Studies in Humanities. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto.

Larjavaara, Matti 1992: Suomen deiksis. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Levinson, Stephen 1983: Pragmatics. Cambridge: Cambridge University Press.

Mauranen, Anna - Tiittula, Liisa 2005: MINÄ käännössuomessa ja supisuomessa. - Anna Mauranen & Jarmo Harri Jantunen (toim.), Käännössuomeksi. Tutkimuksia suomennosten kielestä, lk. 35-69. Tampere Studies in language, Translation and Culture Sarja A. Voi 1. Tampere: Tampere University Press.

Metslang, Helle - Krall, Ingrid - Pajusalu, Renate - Saarso, Kristi - Sormus, Elle - Vare, Silvi 2003: Keelehärm. Eesti keele probleemseid piirkondi. Tallinn: TPÜ kirjastus.

Nuolijärvi, Pirkko 1986: Kolmannen sukupolven kieli. Helsinkiin muuttaneiden suurten ikäluokkien eteläpohjalaisten ja pohjoissavolaisten kielellinen sopeutuminen. SKS 436. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Pajusalu, Renate 1999: Deiktikud eesti keeles. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 8. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus.

Pajusalu, Renate 2005: Anaphoric pronouns in spoken Estonian. - Laury, Ritva (toim.), Minimal reference. The use of pronouns in Finnish and Estonian discourse, lk 107-134. Studia Fennica. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Pool, Raili 1999: About the use of different forms of the first and second person singular personal pronouns in Estonian cases. - Mati Erelt (toim.), Estonian: Typological Studies III, lk. 158-184. Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11. Tartu: University of Tartu.

Remes, Hannu 1983: Viron kielioppi. Porvoo-Helsinki-Juva: WSOY.




DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV18.05

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2014 Kersti Lepajõe

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-9290 (print)
ISSN 2228-3854 (online)
DOI  https://doi.org/10.5128/LV.1736-9290