Sihitise vormihomonüümia – keeleuurija probleem, keeleõppija tugi

Abstract

Käesolev artikkel keskendub eesti keele kui teise keele õpetajate ja uurijate tööd raskendavatele juhtumitele, mil eesti keelele omase vormihomonüümia tõttu pole võimalik õppijakeeles esinevaid sihitise käändeid üheselt interpreteerida. Vaatluse alla tulevad niisugused objektikasutusjuhud, mille puhul ka nt täiendi ühildumine, objektide rinnastamine vm süntaktilised vahendid vormihomonüümiat ei neutraliseeri ning õppijate poolt kasutatud sihitise kääne jääb ebaselgeks. Artiklis analüüsitakse vormihomonüümsete sihitiste kasutusjuhtumeid eesti keelt teise keelena kõnelejate kirjalikus ja suulises eesti keeles ning tuuakse näiteid ka introspektiivse materjali hulgast. Keeleuurija vaatepunkti kõrval püütakse käsiteldavat ainestikku vaadelda ka õppija seisukohast, millest lähtuvalt võib vormihomonüümia osutuda sihitise kasutamisel hoopis toetavaks teguriks.