Vähemuskeelte elujõulisus ja arengusuundumused Eesti venekeelsetes keelekeskkondades

Abstract

Artiklis on kirjeldatud vähemuskeelte situatsiooni Eesti venekeelsetes keelekeskkondades. Vaatluse all on informantide eelistatavad keeled nii kodus kui ka väljaspool kodu ning lugemisel. Eesmärk on anda ülevaade vähemuskeelte elujõulisusest, järjepidevusest ja arengust mitme põlvkonna vältel. Ühtlasi on eesmärgiks Eesti eri keskkondades tarvitatavate keelte kasutamise kaardistuse põhjal luua andmebaas nende piirkondade vastavate keelekeskkondade kohta ning andmestu tutvustamine. Segregatiivsete keelekeskkondade andmebaasi kaudu saab ülevaate, mis alustel toimub üldiselt keele-eelistus, millest on tingitud mingi keele dominatsioon teiste keelte üle, mis keeli kasutatakse segregatiivsetes keelepiirkondades eri valdkondades kodus, koolis ja mujal. Samuti on andmebaasis kirjas see, mis tasemel vallatakse kasutatavaid keeli. Antud uurimus võib saada oluliseks lähteallikaks segregatiivsete keelekeskkondade keelekõnelejate haridusvajaduste määramisel ja sellega seoses ka vastavate haridusotsustuste mõjutamisel Eesti haridusmaastikul. Uurimuse läbiviimise meetodina on kasutatud kirjalikku küsitlust ja intervjuud.

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.09