Eesti viipekeele transkriptsioonist

Reigina Toom, Monika Trükmann, Liivi Holman

Abstract


Eesti viipekeel on keel, mida kasutab ligikaudu 1500 Eestis elavat kurti. Sarnaselt teistele viipekeeltele puudub ka eesti viipekeelel kirjalik vorm. Eesti viipekeele uurimise ajaloos on viibete noteerimisel kasutatud erinevaid süsteeme. Käesoleva süsteemi loomisel on toetutud eelnevatele ülevaadetele ja uurimustele. Eeskujuks on võetud W. Stokoe poolt loodud notatsioonisüsteem ja selle edasiarendused. Süsteem toetub eesti viipekeele kiroloogiale, eesti sõrmendtähestikule ning numbrite süsteemile ja koosneb 38 käekujukireemist, 26 viipe artikulatsiooni kohast ning 26 liigutusest. Täpsustavate kireemidena sisaldab süsteem peopesa ja sõrmede orientatsiooni sümboleid. Viibete ülesmärkimine toimub vastavalt algoritmile järjestuses: käevorm, peopesa ja sõrmede orientatsioon, viipe moodustuskoht ja liigutus. Esitatakse ka mõned reeglid ja põhimõtted eesti viipekeele semantika, morfoloogia ja süntaksi kirjeldamiseks eesti keeles.

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa2.19


Keywords


viipekeel; keeleala uurimine; meetodid ja vahendid; eesti viipekeel

Full Text:

PDF


DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa2.19

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2012 Reigina Toom, Monika Trükmann, Liivi Holman

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563