Vastus jah – kas seda on vaja eraldi õpetada? Eesti jah ja vene da – funktsionaalsed erinevused telefonivestluste näitel

Olga Gerassimenko, Riina Kasterpalu

Abstract


Eesti partikkel jah täidab mitmeid suhtlusfunktsioone, teatmeteostes kajastuvad neist vaid mõned. Partiklite jah/jaa funktsioone suhtluses on uurinud R. Kasterpalu müügivestluste näitel. Analüüs näitab, et partikleid jah/jaa kasutatakse lisaks samameelsuse või jaatuse väljendamisele ka suhtlussekventside jätkamiseks ja lõpetamiseks. Lõpetav funktsioon on naaberpaari järelliikmel (nt vastus kas-küsimusele), aga ka järelliikmele järgneval ülekinnitusel (nt ettepanekuga nõustumisel). Partikleid jah/jaa kasutatakse samuti huvi mittepakkuva teema lõpetamiseks ning keset pooleliolevat kõnevooru kuuldeloleku ja vastuvõtu signaalina. O. Gerassimenko registratuurikõnede võrdluskorpus kinnitab neid tulemusi ning näitab, et eesti partiklite jah/jaa kasutusala on vene suhtluspartiklist oluliselt laiem. Erinevalt eesti partiklitest jah/jaa ei esine vene partiklit infosoovi vastuvõtmisel ning kuuldeloleku ja vastuvõtu signaalina. Küsimus-vastus sekventsis järgneb jah/jaa ootuspärasele vastusele. Tõlkesõnaraamatutes praeguseks käsitlemata erinevused nimetatud partiklite kasutuses tunduvad autoritele piisavalt olulised, et kajastada neid keeleõppes.

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa2.03

Keywords


vestlusanalüüs; institutsionaalne suhtlus; tekstikorpused; tõlkesõnastikud; telefonisuhtlus; suhtluspartiklid; eesti keel võõrkeelena; teise keele omandamine; eesti keel; vene keel

Full Text:

PDF


DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa2.03

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2012 Olga Gerassimenko, Riina Kasterpalu

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563