Tõhususe tahud sõjandusterminoloogia näitel: ülediferentsimine või erinev tunnetusväärtus?
Abstract
Artikkel käsitleb terminoloogilist eristamisvajadust: sõjanduse tekstikatkete abil otsin vastust küsimusele, kust läheb piir ülediferentsimise ja erialase mõttetäpsuse huve teeniva eristamisvajaduse vahel. Klassikalise terminiteooria põhiseisukohti on, et erialakeele toimivuse ja ühemõttelisuse tagab fikseeritud kood. Seetõttu on igasugust varieerumist kas taunitud või aktsepteeritud mööndustega ning eeldatud, et mõistete vahel on selged piirid.
Tulemustest selgub, et spetsialistide arusaamad tunnetusväärtusest ja diferentsimisvajadusest erinevad vägagi, mistõttu hägustuvad oskuskeelenähtuste piirid (nt piir sünonüümia, hüponüümia ja polüseemia vahel), tekitades terminipuntraid. Keerukate mõistesuhete puhul võib just vaste laenuandvas keeles olla spetsialistile võti mõiste tuvastamisel, kuigi praktikas on laenuandva keele eeskuju siiani sageli taunitud. Diferentsimise ja ülediferentsimise piiri leidmist komplitseerivad termini kujunemislugu ja kaasnenud mõistemuutused, samuti sotsiokultuurilised tegurid (nt võimusuhted). Ühene pole ka terminikorrastuse mõju: korrastamise nimel langetatud otsused võivad otsuse leviku algfaasis segadust juurdegi tekitada. Analüüsist järeldub, et diferentsimise ja ülediferentsimise piiri otsinguil on üldkehtivate reeglite paikapanek ebaotstarbekas. Pigem tuleks küsida, milliseid aspekte iga konkreetse otsuse puhul arvestada.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.07
Keywords
Full Text:
PDFReferences
Black, Max 1962. Models and Metaphors. Ithaca: Cornell University Press.
Bowker, Lynne; Hawkins, Shane 2006. Variation in the organization of medical terms. Exploring some motivations for term choice. – Terminology, 12, 1, 79–110. http://dx.doi.org/10.1075/term.12.1.05bow
Cabrè, Marie Teresa 1999. Terminology Theory, Methods and Applications. Amsterdam: John Benjamins. http://dx.doi.org/10.1075/tlrp.1
Cox, Antoon; Temmerman, Rita 2011. Can EU harmonisation efforts of administrative forms co-exist with cultural and linguistic diversity? – Proceeding of Conference “Languages Across Cultures” 31. Venice, 1–10.
Cruse, Alan D. 1986. Lexical Semantics. Cambridge: Cambridge University Press.
Eesti kirjakeele normi rakendamise kord. [Standard Estonian Act Implementation Act.] – Riigi Teataja I 2011, 3.
Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. [Terminology.] Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Faber, Pamela Benitez 2009. The cognitive shift in terminology and specialized translation. – África Vidal, Javier Franco (Eds.). A (Self-)Critical Perspective of Translation Theories. Monografías de Traducción e Interpretación, 1. Alicante: University of Alicante, 107–134. http://rua.ua.es/dspace/bitstream/10045/13039/1/MonTI_01_10.pdf (10.9.2013).
Faber, Pamela 2011. The dynamics of specialized knowledge representation. Simulational reconstruction or the perception-action interface. – Terminology, 17 (1), 9–29. http://dx.doi.org/10.1075/term.17.1.02fab
Fernández-Silva, Sabela; Freixa, Judit; Cabré, M. Teresa 2011. A proposed method for analysing the dynamics of cognition through term variation. – Terminology, 17 (1), 49–73. http://dx.doi.org/10.1075/term.17.1.04fer
Gaudin, F. 1993. Pour une socioterminologie: Des problèmes pratiques aux pra-tiques institutionnelles. Rouen: Publications de l’Université de Rouen.
Hendrikson, Reet 2012. Keelesõjas sõjakeel? Ohvitseride oskuskeelevaadetest. [Military Language at War? The Views of Officers about Military Terminology.] – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste toimetised, 16, 15–39.
Hendrikson, Reet 2013. Sõjanduskeele ja kujundkeele ristteel ehk Kas kujund (oskus)keelt pigistab? [At the Crossroads of Military and Figurative Language.] – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 9, 61–73. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.04.
ISO 1999 = Terminology work – Principles and methods. 1999. ISO/TC 37/SC 1 N. 185. Sweden: The International Organization for Standardization.
ISO 2002 = Terminoloogiatöö. Sõnastik. Osa 1. Teooria ja rakendus. [Terminology work. Vocabulary. Part 1. Theory and application.] Eesti standard EVS-ISO 1087–1:2002.
Kerge, Krista 2011. Tõlkevõhik keele- ja lugemisoskuse valdkonna terminivarast. [Translation ignorant mediating CEFR and PISA special terms.] – Peep Nemvalts (koost ja toim). Eesti teaduskeel ja terminikorrastus. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 13. Tallinn: Tallinna Ülikool, 91–114.
Kerge, Krista 2012. Keelkorraldus – kas ka täna? [Language Planning – Is It Still Actual?] – Maire Raadik, Tiina
Leemets (koost ja toim). Sõnaga mõeldud mõte. Pühendusteos Tiiu Ereltile 20. aprillil 2012. Tallinn:
Eesti Keele Sihtasutus, 67–75.
Kull, Rein; Saari, Henn 1970. Die Entwicklung des estnischen terminologischen Gedankens und die Förderung der Fachsprachen in den letzten Jahren. – Congressus tertius internationalis Fenno-ugristarum Tallinnae habitus 17.–23. VIII 1970. Pars 1. Acta linguistica, 245–249.
Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. [Standardised Language, Specialized Language, General
Language.] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
KVKS = Kaitseväe korralduse seadus. [Estonian Defence Forces Organisation Act.] 20. märts 2013. – Riigi Teataja I, 18.
Leete, Epp 2012. Sõjandusteksti tõlgendamine NATO maaväe lahingutegevuse aluste “Allied Land Tactics” näitel. [Interpretation of a Military Text Based on the NATO Allied Land Tactic Foundations. Conference theses.] – KVÜÕA konverentsi “Sõjandustekstide tõlkimine ja tõlgendamine” ettekandeteesid. Tartu, 3.–4. mai 2012.
Maanso, Viivi; Unt, Inge (koost) 2005. Valik ülddidaktika termineid (2). Kontroll ja hindamine. [A Selection of General Didactics Terms (2). Checking and Assessment.] Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Mereste, Uno 2000 [1969]. Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. [Specialized Language and Language of Legal Acts. Articles and short studies.] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
NATO Terminology Guidance 2007 = Guidance for the Development and Publication of NATO Terminology. North Atlantic Council. C-M (2007) 0023.
Rey, Alain 1995. Essays on Terminology. Translated by Juan C. Sager. Amsterdam: John Benjamins. http://dx.doi.org/10.1075/btl.9
Saari, Henn 1980. Omasõna ja võõrsõna paarid eesti oskussõnavaras (1). Eelduste loomine. [Pairs of genuine and loan words in Estonian specialised language (1). Providing conditions.] – Keel ja Kirjandus, 11, 654–666; 12, 737–743.
Saari, Henn 1983. Mida nimetada terminiks? Terminoloogilisi mistselle (II). [What is a Term? Terminological remarks.] – Keel ja Kirjandus, 5, 249–252.
Tauli, Valter 1968. Keelekorralduse alused. [A Theory of Language Planning.] Stockholm: Vaba Eesti.
Tavast, Arvi 2002. Onomasioloogia ja semasioloogia vahekorrast oskuskeeles. [The relationship between
onomasiology and semasiology in LSP.] Magistritöö. Juhendaja Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikooli eesti
keele õppetool.
Tavast, Arvi 2008. The Translator is Human Too: A Case for Instrumentalism in Multilingual Specialised Communication. Dissertationes philologiae estonicae Universitas Tartuensis 21. Tartu: Tartu University Press.
Tavast, Arvi 2012. Keelehoolde teoreetiliste aluste otsinguil: naabervaldkonnad appi. [In search of a theoretical justification for language planning: contributions from neighbouring subject fields.] – Maire Raadik, Tiina Leemets (koost ja toim). Sõnaga mõeldud mõte. Pühendusteos Tiiu Ereltile 20. aprillil 2012. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 224–234.
Tavast, Arvi; Taukar, Marju 2013. Mitmekeelne oskussuhtlus. [Multilingual specialised communication.] http://tavast.ee/public/opik/opik.pdf (1.7.2013).
Temmerman, Rita 2000. Towards New Ways of Terminology Description: the Sociocognitive Approach. Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins. http://dx.doi.org/10.1075/tlrp.3
Temmerman, Rita 2002. Metaphorical models and the translation of scientific texts. – Linguistica Antverpiensia, 1, 211–226.
Temmerman, Rita 2011a. Stars, problem children, dogs and cash cows: Evocative terminology in multilingual business communication. – Synaps: A Journal of Professional Communication, 25 (2), 48–61.
Temmerman, Rita 2011b. Ways of managing the dynamics of terminology in multilingual communication. – Scolia, 25, 105–122.
Valdre, Andres 2012. Tehnikakeel kui keel, mida päriselt ei osata. Eesti tehnikakeele olukord. [Technical Estonian as a poorly spoken foreign language: The situation of technical Estonian.] – Maire Raadik, Tiina Leemets (koost ja toim). Sõnaga mõeldud mõte. Pühendusteos Tiiu Ereltile 20. aprillil 2012. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 236–273.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.07
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2014 Reet Hendrikson
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563