AJA mõistestamine Patau sündroomiga subjekti suhtluses

Ingrid Rummo, Silvi Tenjes

Abstract


Suhtlusandmete analüüsile tuginedes uuritakse artiklis Patau sündroomi mosaiikvariandiga subjekti aja mõistestamist. Analüüsitakse, kuidas seda abstraktset mõistet suhtluses väljendatakse ning tehakse kindlaks, milline on käeliigutuse roll tähenduse esiletoomisel. Pööratakse tähelepanu tagasiside ja koostöö olulisusele dialoogiprotsessis. Teoreetilised alused lähtuvad interpersonaalse kommunikatsiooni, sh verbaalse ja mitteverbaalse käitumise, aga ka kognitsiooni uuringutest. Suhtlusmodaalsuste, eelkõige käežestide mehhanismide kirjeldamisel lähtutakse klassikaliselt semiootilise märgikategooria aluselt (C. S. Peirce). Patau sündroomi mosaiikvariant on komplitseeritud oma suhtlusmodaalsuste kasutamise võime poolest. Materjali analüüsist selgub, et subjektil on aja mõistest arusaamise ja mõiste väljendamise võime.

http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.14


Keywords


diskursusanalüüs; interpersonaalne kommunikatsioon; suhtlus; mittesõnaline keel; kognitsioon; kõnekahjustused; Patau sündroomi mosaiikvariant

Full Text:

PDF


DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.14

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2012 Ingrid Rummo, Silvi Tenjes

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563