Täiendusi Heinrich Gösekeni saksa-ladina-eesti sõnastiku (1660) ja selle uusväljaande (2010) koostamise kohta
Abstract
Artikli eesmärk on kirjeldada ajaloolise leksikograafia põhimõtete rakendamist Heinrich Gösekeni saksa-ladina-eesti sõnastiku kui 17. sajandi mahukaima eesti keelt sisaldanud leksikoni näitel. Artikli alguses iseloomustatakse nii Gösekeni sõnastiku kui ka ülejäänud kahe samal sajandil ilmunud saksa-eesti sõnastiku sotsiokultuurilist tausta ja koostamise asjaolusid. Artikli põhiosas keskendutakse Gösekeni sõnastiku metodoloogiliselt uudsele analüüsile. Rõhk on 2010. aastal Tartu Ülikooli vana kirjakeele töörühmas valminud kogumiku “Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350” sõnastikuosal, peamiselt on vaatluse all märksõnastamise üksikasjad ja sõnade tähenduse avamise protsess.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.16
Keywords
Full Text:
PDFReferences
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat I–VI. Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009.
Gutslaff, Heinrich 1648. Observationes grammaticę circa linguam Esthonicam. Judicia tentandi & experiendi causā in lucem editę ą Johanne Gutslaff/ Pastore zu Vrbs. Dorpati Livonorum Excudebat Johannes Vogel/ Acad. Typogr. Anno M DC XLVIII.
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache / Bestehend nicht alleine in etlichen præceptis und observationibus, Sondern auch In Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Der Öhstnischen Sprache Liebhabern mitgetheilet Von HENRICO GÖSEKENIO, Hannovera-Brunsvigo, Der Christlichen Gemeine zu Goldenberg in der Wysk Pastore, der umbliegenden Land Kirchen Præpositio, und des Königl. Consistorij zu Reval ordinario Assessore. Reval, Gedruckt und verleget von Adolph Simon, Gymnasij Buchdr. Anno 1660.
Haarmann, Harald 1976. Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts. I. Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam. Johann Gutslaff. Kommentiert und herausgegeben von Harald Haarmann (Fenno-Ugrica, Bd. 2). Hamburg: Helmut Buske Verlag.
Hasselblatt, Cornelius 2006. Geschichte der estnischen Literatur: Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin: de Gruyter.
Kasik, Reet 2011. Stahli mantlipärijad. Eesti keele uurimise lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost. Tartu.
Kikas, Kristel 2002. Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula? Toimetanud Valve-Liivi Kingisepp. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 21. Tartu: Tartu Ülikool.
Kilgi, Annika; Ross, Kristiina 2006. “Lühike sissejuhatus” ja eesti piiblitõlge. − Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732. [Anton Thor Helle.] Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Annika Kilgi, Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, C26–C53.
Kilgi, Annika 2012. Tõlkekeele dünaamika piibli esmaeestinduse käigus: verbi morfosüntaksi areng ja lõplik toimetamisfaas. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 27. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Kingisepp, Valve-Liivi 2009. Leide Heinrich Gösekeni sõnavaramust. – Keel ja Kirjandus, 8-9, 620–630.
Kingisepp, Valve-Liivi; Ress, Kristel; Tafenau, Kai 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tartu: Tartu Ülikool.
Kleis, Richard; Torpats, Ülo; Gross, Lalla; Freymann, Heinrich 2002, Ladina-eesti sõnaraamat. Teine, täiendatud ja parandatud väljaanne. Tallinn: Valgus.
Klinge, Matti 2008. Läänemere maailm. Tallinn: Ilo.
Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 14. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Laanekask, Heli 2012. Sajandid käeulatuses: vanad grammatikad eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat, 57 (2011), 271–281.
Lepajõe, Marju 1998. Gutslaff, Johannes 1648. Observationes grammaticae circa linguam Estho¬nicam ... Dorpat: Johannes Vogel. [Faksiimile ja tõlge: Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Johannes Gutslaff. Koostanud ja tõlkinud Marju Lepajõe. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10. Tartu: Tartu Ülikool, 1998.]
Loit, Aleksander 2006. Ühiskondlike vastuolude peegeldus Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli tegevuses (1632–1710). – Kai Tafenau (Toim.). Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil II. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 12 (19). Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 123–150.
Lotman, Piret 1995. Veel kord Heinrich Stahli Ingerimaal kirjutatud katekismusest. – Keel ja Kirjandus, 8, 541–547.
Müller 2000 = Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Pirso, Urve; Prillop, Külli 2000. Georg Mülleri jutluste sõnastik. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12. Toimetanud Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikool.
Piirimäe, Helmut 1992. Kuidas Rootsi ajal kontrolliti kirikuõpetajate eesti keele oskust. – Keel ja Kirjandus, 7, 409–412.
Põldvee, Aivar 2010. Bengt Gottfried Forselius ja rahvahariduse lätted Eesti- ja Liivimaal. Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Raag, Raimo 2002. Mis oli õieti esimese eesti keele grammatika autori nimi? – Keel ja Kirjandus, 2, 183–192.
Ress, Kristel 2009. XVII sajandi saksa-eesti sõnastike töötlemise probleemidest. – Keel ja Kirjandus 8-9, 631–641.
Ross, Kristiina 2003. Uue ajastu misjonilingvist Eduard Ahrens 200. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Rossihnius 2002 = Kingisepp, Valve-Liivi; Habicht, Külli; Prillop, Külli 2002. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. Toimetanud Jaak Peebo. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22. Tartu: Tartu Ülikool.
Rätsep, Huno 1987. Heinrich Stahli keeleõpetus oma aja peeglis. – Keel ja Kirjandus, 12, 709–715.
Saareste, Andrus 1958–1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV (indeks: Uppsala, 1979). Stockholm: Vaba Eesti.
Stahl, Heinrich 1637. Anführung zu der Esthnischen Sprach / auff Volgemeinten Rath / vnd Bittliches Ersuchen / publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall / Druckts Chr. Reusner der älter / in Verlegung des Authoris. [Faksiimileväljaanne: Heinrich Stahl, Anführung zu der Esthnischen Sprach. Brampton-Tartu: Maarjamaa, 2000.]
Tafenau, Kai 2011a. Heinrich Gösekeni sõnaraamatu seni märkamata eeskuju. – Keel ja Kirjandus, 6, 425–439.
Tafenau, Kai 2011b. Uue Testamendi tõlkimisest Rootsi ajal: käsikirjad, tõlkijad ja eesti kirjakeel. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 27. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tuksam, Georg 1939. Saksa-eesti sõnaraamat. Käsikirja läbi töötanud ja redigeerinud E. Muuk. Tartu: Kool.
Viitkar, Urve 2005. Johannes Gutslaffi “Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam” (1648). Bakalaureusetöö Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas. Tartu.
Värri Haarmann, Anna-Lisa 1977. Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts. II. Heinrich Göseken. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung zur Öhstnischen Sprache. Reval 1660. Herausgegeben und mit einer Einleitung versehen von A.-L. Värri Haarmann (Fenno-Ugrica, Bd. 3). Hamburg: Helmut Buske Verlag.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-Deutsches Wörterbuch. Vierter, unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.
ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toimetanud Tiiu Erelt, koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.16
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2013 Kristel Ress
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563