Ungaris eesti keelt õppivate üliõpilaste kommunikatiivne kompetents

Abstract

Kommunikatiivne kompetents on võime keelt tõhusalt ja olukorrale vastavalt kasutada, sisuliselt tähendab see suhtlemisoskust. Kommunikatiivse kompetentsi moodustavad leksikaalne, sotsiolingvistiline/sotsiokultuuriline ja pragmaatiline kompetents. Eesti keele õpetamine välismaal toimub peaasjalikult deskriptiivselt. Ungarlastele mõeldud eesti keele õpik pakub deskriptiivse materjali kõrval lugemispalu ja näitedialooge suhtlussituatsioonide kohta, kommunikatiivsed ülesanded õpikus puuduvad. Kommunikatiivse keeleõppemeetodi kasutamine keeletunnis valmistab keeleõppijat ette teatud tüüpilisteks suhtlussituatsioonideks, millega ta keelekeskkonda sattudes kohe kokku puutub. Koostasin ungarlastest eesti keelt õppinud/õppivatele üliõpilastele mõned lihtsamad suhtlussituatsiooni kirjeldused, milles oli antud suhtluseesmärk ning oli vaja leida keelelised vahendid selle lahendamiseks (nt Kuidas küsid tänaval kella?). Kontrollmaterjalina kasutasin Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilaste ja Szombathely Kõrgkooli ungarlastest üliõpilaste vastuseid. Uurimusest selguvad mõned kultuurilised erinevused ja see, kuivõrd on Ungaris eesti keele õppija ette valmistatud autentseteks suhtlussituatsioonideks.

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa2.05