Nimisõnafraas eesti-norra kakskeelsete laste keelekasutuses

Abstract

Artiklis esitatud uurimus annab esimese ülevaate eestinorra laste nimisõnafraasi grammatilisest struktuurist nii eesti kui ka norra keeles võrreldes ükskeelsetega mõlemas keeles. Analüüsis on erilise tähelepanu all nähtused, mida võib selgitada teise keele mõjutustega. Uurimuse valimi moodustasid kaheksa kakskeelset last vanuses 5–8 aastat, ükskeelseteks võrdlusrühmadeks viis norra- ning viis eestikeelset last. Analüüsisime laste jutustusi pildiraamatu põhjal ning vaba jutustust igapäevaelust. Kvalitatiivne analüüs näitas mõlemas keeles keelekasutusnähtusi, mida võib selgitada keelte vastasmõju: eesti keeles rohke määratlejate üks ja see kasutamine artiklitena, norra keeles indefiniitse vormi ülekasutamine. Uuringu tulemused võivad saada lähtekohaks tulevastele uurimustele, mis vaatlevad lähemalt keelte vastasmõju ja sisendi rolli.

***

The noun phrase as used by bilingual Estonian-Norwegian children

A prominent factor affecting the language use of bilinguals is cross-linguistic influence. This study presents a preliminary descriptive overview of the morphosyntax of the noun phrase as used by bilingual Estonian-Norwegian children. Participants in the study included eight bilingual children aged 5–8, five Estonian and five Norwegian monolingual children aged 5–7. The monolingual groups were included for comparison, in order to produce a more complete picture of what is specific to the bilingual children. A narrative elicitation paradigm was used in both languages: the children retold a story based on Mayer’s (1969) picture book, and a free narrative was elicited with questions about the children’s daily life. The qualitative analysis revealed characteristic patterns in the bilinguals’ narratives in both languages. Several of the patterns could be explained by cross-linguistic influence. In Estonian, several bilingual children used the determiners üks ‘one’ and see ‘this’ as articles, and in Norwegian, bilingual children tended to overuse indefinite forms. Some further patterns were also identified that can be explained by the structure of Estonian and Norwegian respectively, and that have been observed in the language use of monolingual children. The results of this study provide a starting point for future studies taking a closer look at the roles of cross-lingustic influence and language input.