Development of Estonian students’ reading skills and types of reading errors: A descriptive study in a language with transparent orthography

Abstract

This study aimed to describe the development of reading fluency and accuracy of Estonian students throughout an academic year. The longitudinal study assessed the reading skills of 112 students two times: in the winter of their third grade and the winter of their fourth grade. Three reading subtasks were used: connected text, word list and pseudo-word list. We found that reading fluency and accuracy developed significantly during the academic year, but the differences in the results of weaker and more skilled students were large. The average level of accuracy in reading was very high, while the reading errors that emerged were predominantly qualitative. However, the proportion of quantitative reading errors increased significantly when reading pseudo-words 

***

Eesti õpilaste lugemisoskuse areng ning lugemisvead: kirjeldav uuring transparentse ortograafiaga keeles

Uuringu eesmärk oli kirjeldada eesti õpilaste lugemise ladususe ja õigsuse arengut ühe õppeaasta vältel. Õpilaste lugemise ladususe ja õigsuse taset hinnati kahel korral: 3. ja 4. klassi talvel. Mõlemal korral kasutati hindamiseks kolme testi: sidusat teksti, sõnade loendit ja pseudosõnade loendit. Selgus, et õpilaste lugemise ladusus ja õigsus arenesid ühe õppeaasta jooksul oluliselt. Enamik 4. klassi õpilasi luges ladusalt ja valdavalt ilma vigadeta, õigesti loeti keskmiselt umbes 95% sõnadest. Kuigi märgatavalt arenes ka nõrgemate lugemisoskustega õpilaste lugemise ladusus ja õigsus, oli 4. klassis siiski umbes 8% õpilasi, kelle lugemistehnilist oskuste tase oli väga madal. Samuti selgus, et nõrgemate ja oskuslikumate lugejate lugemise ladususe ja õigsuse näitajad erinesid väga suurel määral. Lugemisvigadest moodustasid enamuse kvalitatiivsed vead, kuid kvantitatiivsete vigade osakaal tõusis märgatavalt pseudosõnade lugemisel. Kokkuvõttes viitavad uuringu tulemused mõnele olulisele kitsaskohale lugema õpetamise valdkonnas. Esiteks, neljandates klassides leidub mitmeid õpilasi, kelle lugemistehniliste oskuste tase ei vasta õppekavas seatud nõudmistele ning see omakorda võib raskendada nende toimetulekut teises kooliastmes. Teiseks, õpilaste lugemisoskuse suur varieeruvus seab väljakutseid õpetajale – kuidas valida lugemistekste, mis oma raskustasemelt oleksid õpilastele arendavad. Seejuures tuleb meeles pidada, et õpetaja ülesandeks on toetada nii nõrgemate, keskmiste kui ka oskuslike lugejate arengut.