Sihtkeele kultuuriruumist lähtuva identiteedi kasutamine algtaseme võõrkeeleõppes
Abstract
Kuigi Eesti on innovatiivsete lahenduste poolest paljudes eluvaldkondades tuntust kogunud, toimub võõrkeeleõpe meie koolides ja ülikoolides tihti traditsioonilisel viisil. Selle tulemusena tunnevad õppijad hästi grammatikat ja sõnavara, kuid kommunikatiivseid oskusi napib. Üliõpilased on harjunud võõrkeeli õppima õpikutekste lugedes ja tõlkides, lünkharjutusi lahendades. Selline lähenemine asetab õppijad õpiprotsessis pigem passiivsesse rolli, mis ei soodusta loovat lähenemist, õppijate autonoomsust ega avastuslikku momenti.
Selleks, et suurendada üliõpilaste suhtlemisoskust võõrkeeles, õppida paremini tundma sihtkeele kultuuriruumi ja tutvustada tavapärasest erinevat õppimisviisi, viidi Tartu Ülikooli saksa keele algajate intensiivkursusel 2017/2018. õppeaastal läbi kaks semestrit kestev tegevusuuring, mille raames lõid üliõpilased endile uue mängulise identiteedi, mis lähtus sihtkeele kultuuriruumist. Üliõpilaste tõhusamaks kaasamiseks kasutati kursusel mitmeid tehnoloogilisi lahendusi (e-tugi, e-portfoolio).
Õppijate e-portfooliote sisu temaatiline analüüs näitas, et identiteedimuutuse kasutamine õppeprotsessis julgustab üliõpilasi saksa keeles vabamalt suhtlema ja on motiveeriv, aidates kaasa pingevaba sotsiaalse õpikeskkonna kujunemisele. Mänguline identiteedimuutus võõrkeeletundides toetab kursusel osalejate loovust ja suhtlemisoskuse arengut, võimaldab efektiivset ja vaheldusrikast keeleõpet ning aitab üliõpilastel paremini tundma õppida sihtkeele kultuuriruumi.
***
The use of target-culture-inspired identity in foreign language classroom for beginners
Estonia has been known in many areas of life due to its innovative approaches; nevertheless, traditional methods are mainly used for teaching foreign languages at our schools and universities. As a result of this traditional approach, language learners know grammar and vocabulary quite well, but they lack in communicative skills. University students are used to studying foreign languages in a classical and so-to-say safe way, which means mainly reading and translating coursebook texts, completing blank-filling exercises etc. As a result, the learners assume quite a passive role and they are made to solve pre-set exercises. This situation does not support creativity, learner autonomy and discovery learning.
A two-semester action research study was conducted at the University of in the academic year 2017/2018. The research project was based on the intensive course of German for beginners, within which each student was asked to create for themselves a new target-culture-inspired identity. This approach was used in order to increase the students’ communicative competence in the foreign language, raise their motivation and introduce a slightly different, playful way of studying a foreign language. Elements of discovery learning and drama in education as well as various technological solutions (e-support, e-portfolio) were used in the course to increase the level of student involvement.
The thematic analysis of students’ e-portfolios has shown that the change of identity was motivating, helping to create a stress-free study environment, encouraging the development of participants’ creativity and communicative competence. The change of student identity in a foreign language classroom is likely to lead to efficient and varied foreign language learning and helps the language learner to understand the target language culture better.
Keywords
Full Text:
PDFReferences
Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2006. Using thematic analysis in psychology. – Qualitative Research in Psychology, 3 (2), 77–101. https://doi.org/10.1191/1478088706qp063oa
Burwitz-Melzer, Eva 2013. Sprache und Identität im Fremdsprachenunterricht. – Eva Burwitz-Melzer, Frank G. Königs, Claudia Riemer (Hg.), Identität und Fremdsprachenlernen: Anmerkungen zu einer komplexen Beziehung. Arbeitspapiere der 33. Frühjahrskonferenz zur Erforschung des des Fremdsprachenunterrichts. Giessener Beiträge zur Fremdsprachendidaktik. Tübingen: Narr Verlag, 39–49.
Butzkamm, Wolfgang 2007. Schwache Englischleistungen-woran liegt’s? Glanz und Elend der Schule oder die Wirklichkeit des Fremdsprachenschülers. – Zeitschrift für Interkulturellen Fremdsprachenunterricht, 12 (1). https://tujournals.ulb.tu-darmstadt.de/index.php/zif/article/view/275 (19.8.2019).
Caré, Jean-Marc 1980. Iles. Paris: CIEP.
Debyser, Francis 1986. L’Immeuble. Paris: Hachette.
Ehala, Martin 2018. Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse anatoomia [’Signs of Identity: The Anatomy of Belonging’]. Tallinn: Künnimees.
Elis, Franziska 2015. Mit dramapädagogischen Methoden sprachliche und kommunikative Kompetenzen fördern. – Wolfgang Hallet, Carola Surkamp (Hg.), Dramendidaktik und Dramapädagogik im Fremdsprachenunterricht. Trier: WVT Wissenschaftlicher Verlag Trier, 89–115.
Feldmeier, Alexis 2014. Besondere Forschungsansätze: Aktionsforschung. – Julia Settinieri, Sevilen Demirkaya, Alexis Feldmeier, Nazan Gültekin-Karakoç, Claudia Riemer (Hg.), Empirische Forschungsmethoden für Deutsch als Fremd-und Zweitsprache. Paderborn: Ferdinand Schöningh, 255–267.
Forkel, Annette 2009. Entdeckendes Lernen mit Lernspielen im Unterricht der Sekundarstufe I: konzeptionelle Grundlegung, Entwicklung und Erprobung. https://kups.ub.uni-koeln.de/2882/1/DissForkel.pdf (15.8.2019).
Glasersfeld, Ernst von 2018. Radikaalne konstruktivism: Üks teadmise ja õppimise viis [’Radical constructivism: A Way of Knowing and Learning’]. Tallinn: EKSA.
Groenewold, Peter 1997. Land in Sicht. Landeskunde als Dialog der Identitäten am Beispiel des deutsch-niederländischen Begegnungsdiskurses. 2 Bände. Teil 1: Die Vermittlung von Gesellschaft, Sprache und Unterricht in der Landeskunde. Teil 2: Zerbrochene Spiegel – Gebroken Spiegels. Rekonstruktion des deutsch-niederländischen Begegnungsdiskurses. Dissertation Groningen. Groningen: Rijksuniversiteit Groningen.
Groenewold, Peter 2005. Lässt sich ein Land erlernen wie eine Fremdsprache? Überlegungen zu einem – unerlaubten? – Vergleich. – Informationen Deutsch als Fremdsprache, 32 (6), 515–527. https://doi.org/10.1515/infodaf-2005-0602
Haarmann, Harald 1996. Identität. – Goebl Hans, Nelde Peter H., Starý Zdenek, Wölck Wolfgang (Hg.), Kontaktlinguistik: Ein internationales Handbuch zeitgenössischer Forschung. Berlin–New York: De Gruyter Mouton, 218–233.
Hausenberg, Anu-Reet; Kikerpill, Tiina; Rõigas, Maia; Türk, Ülle 2003. Keeleoskuse mõõtmine: käsiraamat [’Measuring Language Proficiency: A Handbook’]. Tallinn: Tea.
HTM, TLÜ, TÜ 2017. Õpikäsitusest ja selle muutumisest. Elukestva õppe strateegia 2020 1. eesmärgi selgituseks [’The Estonian Lifelong Learning Strategy 2020’]. Haridus-ja Teadusministeerium. Paide, Tallinn, Tartu. https://www.hm.ee/sites/default/files/har_min_broshyyr_12lk_est_veebi.pdf (11.9.2019).
Heidmets, Mati 2017. Kuidas läheb, õpikäsitus? [’The change in the concept of learning’]. – Õpetajate Leht, 24.3, nr 11, 2–3. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20170324.2.4.1 (28.8.2019).
Heidmets, Mati; Eisenschmidt, Eve; Erss, Maria; Kikas, Eve; Poom-Valickis, Katrin; Slabina, Pille; Timoštšuk, Inge; Vinter, Kati 2017. Õpikäsitus: teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade [’Learning concept: theories, research, measurement. Analytical overview’]. Lepingu 16/7.1-5/178 lõpparuanne. Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus. http://hdl.handle.net/10062/55716
Hufeisen, Britta 2003. L1, L2, L3, L4, Lx-alle gleich? Linguistische, lernerinterne und lernerexterne Faktoren in Modellen zum multiplen Spracherwerb. – Baumgarten Nicole, Böttger Claudia, Motz Markus, Probst Julia (Hg.), Übersetzen, Interkulturelle Kommunikation, Spracherwerb und Sprachvermittlung-das Leben mit mehreren Sprachen. Festschrift für Juliane House zum 60. Geburtstag. Zeitschrift für Interkulturellen Fremdsprachenunterricht, 8 (2/3), 1–13. https://tujournals.ulb.tu-darmstadt.de/index.php/zif/article/view/537 (27.5.2019).
Jaani, Juta 2012. Väärtuste kujundamine avastusõppe kaudu [’Formulation of values through discovery learning’]. – Ivika Hein, Juta Jaani, Nelli Jung, Katrin Nilesen, Allan Owens, Olga Schihalejev, Egle Säre (Toim.), Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses-miks ja kuidas? Tartu Ülikooli eetikakeskus. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 81–96.
King, Alison 1993. From Sage on the Stage to Guide on the Side. – College Teaching, 41 (1), 30–35. https://doi.org/10.1080/87567555.1993.9926781
Kramsch, Claire 2007. The multilingual subject. – De Forio-Hansen Inez, Hu Adelheid (Hg.), Plurilingualität und Identität. Zur Selbst-und Fremdwahrnehmung mehrsprachiger Menschen. Tübingen: Stauffenburg, 107–124.
Krull, Edgar 2001. Mõned põhitõed konstruktivismist [’The basics of Constructivism’]. – Õpetajate Leht, 9.3., nr 10. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20010309.1.11 (11.6.2019).
Levine Glenn S. 2004. Global simulation: A student-centered, task-based format for intermediate foreign language courses. – Foreign Language Annals, 37 (1), 26–36. https://doi.org/10.1111/j.1944-9720.2004.tb02170.x
Little, David 2010. Portfolios und informelle Leistungsdiagnosen. – Krumm, Hans-Jürgen (Hg.), Deutsch als Fremd-und Zweitsprache. Ein internationales Handbuch. Bd.2. Berlin–New York: De Gruyter Mouton, 1315–1326.
Lozanov, Georgi 1978. Suggestology and Suggestopedy: Theory and Practice. Working document for the Expert Working Group. Sofia: United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, 46−47.
Löfström, Erika 2008. Õpetamise kavandamine konstruktivismi põhimõtete järgi. – Samuel. R. Mathews, Erika Löfström, Katrin Poom-Valickis (Toim.), Psühholoogia klassiruumis. Reflekteerivaks õpetajaks juhtumeid analüüsides. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 96−101.
Löfström, Erika 2011. Tegevusuuringu käsiraamat [’Guide to Action Research’]. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:103280 (28.4.2019).
Maak, Diana 2011. “Geschützt im Mantel eines Anderen” – Die “globale Simulation” als Methode im DaF-Unterricht. – Informationen Deutsch als Fremdsprache, 38 (5), 551−565. https://doi.org/10.1515/infodaf-2011-0504
Meeus, Willy; Van Looy, Linda; Laanpere, Mart 2004. Portfoolio õpetajakoolituses [‘Portfolio in teacher education’]. – Meeli Pandis (Koost.), Kasvatusteadused muutuste ajateljel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 367−386.
Meixner Johanna 2001. Das Lernen in Als-Ob. Theorie und Praxis ästhetischer Erfahrung im Fremdsprachenunterricht. Tübingen: Gunter Narr Verlag.
Mere, Kristi (Toim.) 2012. Esimene Euroopa keeleoskusuuring 2011. Eesti tulemused: Eesti põhikoolilõpetajate lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisoskus inglise ja saksa keeles [’First European Survey on Language Competences: Estonian Report’]. Sihtasutus Innove, Intergratsiooni Sihtasutus. https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/21738 (27.5.2019).
Mertens, Jürgen 2017. Simulation globale. – Carola Surkamp (Hg.), Metzler Lexikon Fremdsprachendidaktik. Ansätze – Methoden – Grundbegriffe. 2. Auflage. Stuttgart: J. B. Metzler, Springer-Verlag, 304–305.
Nikitina, Tatjana 2010. Sugestiivõppe elementide kasutamine gümnaasiumi soome keele tundides. Magistritöö. Tallinna Ülikool, kasvatusteaduste instituut, õpetajahariduse osakond.
Pavlenko, Aneta; Lantolf, James P. 2000. Second language learning as partipation and the (re)-construction of selves. – James P. Lantoff (Ed.), Sociocultural Theory and Second Language Learning. Oxford: Oxford University Press, 155–177.
Põlda, Halliki; Aava, Katrin 2016. Muutunud õpikäsituse keeleline konstrueerimine [’Linguistic construction of a changed learning approach’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 12, 201–217. https://doi.org/10.5128/ERYa12.12
Reising, Ina 1999. Die Simulation Globale am Beispiel von ’L’Immeuble’ – Situationen gestalten – Sprachen lernen. Eine Einführung zum Thema “Offene Lernheiten im Fremdsprachenunterricht mit Erwachsenen. – Fremdsprachen praktisch, 12, 34–38.
Ryan, Gery W.; Russell, Bernard 2003. Techniques to identify themes. – Field Methods, 15 (1), 85–109. https://doi.org/10.1177/1525822X02239569
Schapel, Marek 1999. Konstruktivismist [’About constuctivism’]. – Haridus: Eesti pedagoogilise üldsuse ajakiri, 32–33. https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/40420 (3.6.2019).
Schewe, Manfred 2017. Dramapädagogik. – Carola Surkamp (Hg.), Metzler Lexikon Fremdsprachendidaktik. Ansätze – Methoden – Grundbegriffe. 2. Auflage. Stuttgart: J. B. Metzler, Springer-Verlag, 49–51.
Singaravelu, Ganesan 2012. Discovery learning strategies in English. – Journal on English Language Teaching, 2 (1), 57–62. https://doi.org/10.26634/jelt.2.1.1620
Sippel, Vera A. 2003. Ganzheitliches Lernen im Rahmen der Simualtion Globale. Grundlagen – Erfahrungen – Anregungen. Tübingen: Gunter Narr Verlag.
Tammeleht, Anu 2016. Kahe õpetaja lugu ehk Mis imeasi on “muutunud õpikäsitus”? Õpetajate Leht, 9.9, nr 27. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20160909.2.5.3 (7.8.2019).
Thaler, Engelbert 2012. Englisch unterrichten – Fachdidaktik: Grundlagen – Kompetenzen – Methoden: Buch mit DVD-ROMs. Fachdidaktik mit 12 gefilmten Unterrichtsstunden. Berlin: Cornelsen Verlag.
Wettemann, Ulrich 2007. Kein trockener Anfängerunterricht mehr! Eine dramapädagogische Modelleinheit für die ersten DaF-Stunden. – Scenario, 1 (1), 66– 86. http://publish.ucc.ie/journals/scenario/2007/01/04-wettemann-2007-01-de.pdf (3.1.2020).
Yaiche, Francis 1993. Les simulations globales. Thèse pour le doctorat. Universitè de la Sorbonne Nouvelle, Paris III: Presses universitaires.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa16.07
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2020 Katrin Koorits, Merje Miliste
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563