Sõnaliigipiiridest kollokatsioonide vaatenurgast: erikäändelised noomenadverbid

Geda Paulsen

Abstract


Käesolev artikkel käsitleb sünkroonsest aspektist eesti keele substantiivide ja adverbide üleminekualasse jäävaid nn noomen adverbe. Korpusleksikograafilise tarkvara Sketch Engine’i sõnavisandi funktsiooni andmetele toetudes keskendun mõnede erikäändeliste noomen adverbide kollokatiivsele käitumisele. Küsimusele, kas lisaks kohakäändelistele adverbidele võivad ka erikäändelised (noomen)adverbid moodustada sarju, võib verbikollokatsioonide analüüsi põhjal vastata jaatavalt: on olemas adverbilise funktsiooniga antonüümseid suhteid väljendavaid noomenadverbe abessiivis ja komitatiivis (viperusteta : viperustega) ning erinevaid pragmaatilisi tähendusaspekte väljendavaid sünonüümseid modaalnoomenadverbe translatiivis ja essiivis (võrdluseks : võrdlusena). Esimesel juhul toimib potentsiaalseid viisiadverbe ligi tõmbava keskmena nn sujuvuslause mall, teisel juhul jagunevad lausesituatsioone võrdlevad, vastandavad ning kokku võtvad noomenadverbid teatud määral resultatiivsete (translatiivis) ning piiritlemata protsesse märkivate (essiivis) konstruktsioonide vahel.  

***

Word class boundaries and collocations: The Estonian nominal adverbs in special cases

This article discusses the fuzzy area between Estonian nouns and adverbs, here termed nominal adverbs (NAs). The focus is on abessive, comitative, translative and essive forms of nouns obtaining adverbial functions. The analysis of the collocative behaviour of the NAs is based on the data of the corpus query system Sketch Engine and the word sketches (Kilgarriff et al. 2004). The main question is whether there are NAs in these cases forming series, similarly to the adverbs in local cases. The analysis revealed two relational types or series of NAs. The first group constitutes antonymous abessive-comitative pairs (e.g. häireteta [disorder-pl-tra] ‘without a hitch’ : häiretega [disorder-pl-kom] ‘with hitch, badly’). These forms participate in a constructional pattern with the following characteristic features: the NA denotes an aberrancy (in comitative) or lack of an aberrancy (abessive); the NA has a plural form; the verb encodes a dynamic process. The meaning of these NAs has yet not distinctively diverged from their base nominals, except for the supplement of indefiniteness related to the plural form. The adverbial interpretation is in some cases supported by exceptionally high frequency of abessive and comitative forms in respect to the grammatical cases. The second group contains synonymous NAs in translative and essive, indicating comparative, adversative or summarizing pragmatic relationships (e.g. võrdluseks [comparison-tra] : võrdlusena [comparison-ess] ‘as a comparison’). The motivation behind the translative-essive alteration seems to be the case semantics – as the case of change of state, translative works best in resultative patterns and the atelic events make use of the essive case.


Keywords


sõnaliigid; adverbid; kollokatsioonid; leksikograafia; eesti keel; word classes; collocations; lexicography; Estonian

Full Text:

PDF

References


EKG II = Erelt, Mati; Kasik, Reet; Metslang, Helle; Rajandi, Henno; Ross, Kristiina; Saari, Henn; Tael, Kaja; Vare, Silvi 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: kiri [‘The Grammar of the Estonian Language II: Syntax’]. Tallinn: ETA Keele ja kirjanduse instituut.

Eesti keele naabersõnad 2019 [‘The Estonian Collocations Dictionary, ECD’]. Jelena Kallas, Kristina Koppel, Geda Paulsen, Maria Tuulik (Toim.). Eesti Keele Instituut. Sõnaveeb 2019. https://sonaveeb.ee (14.2.2019).

EKS = Eesti keele sõnaraamat 2019 [‘The Dictionary of Estonian, DicEst’]. Margit Langemets, Mai Tiits, Udo Uibo, Tiia Valdre, Piret Voll. (Toim.) Eesti Keele Instituut. Sõnaveeb 2019. https://sonaveeb.ee (14.2.2019).

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat I–VI [‘The Explanatory Dictionary of Estonian’]. “Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll (Toim.). Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009.

Erelt, Mati 2017a. Sissejuhatus süntaksisse [‘Introduction to syntax’]. – Mati Erelt, Helle Metslang (Toim.), Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 537–564.

Erelt, Mati 2017b. Lauseliikmed [‘Parts of a sentence’]. – Mati Erelt, Helle Metslang (Toim.), Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 93–239.

Erelt, Mati 2017c. Komplekslause [‘Complex clause’]. – Mati Erelt, Helle Metslang (Toim.), Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 537–564.

Erelt, Mati; Metslang, Helle, toim 2017. Eesti keele süntaks [‘Estonian Syntax’]. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Erelt, Mati; Metslang, Helle 2003. Case marking of the predicative in Estonian. – Linguistica Uralica, 3, 166–174.

Habicht, Külli 2009. Heinrich Stahli eripärased modaaladverbid [‘The peculiar modal adverbs of Heinrich Stahl’]. – Keel ja Kirjandus, 8–9, 608–619.

Kallas, Jelena 2013. Eesti keele sisusõnade süntagmaatilised suhted korpus- ja õppeleksikograafias [‘Syntagmatic Relationships of Estonian Content Words in Corpus and Pedagogical Lexicography’]. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid 32. Tallinn: Tallinna Ülikool. https://www.etera.ee/s/zpuLHk5fmY

Kallas, Jelena; Koppel, Kristina; Tuulik, Maria 2015. Korpusleksikograafia uued võimalused eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel [‘New possibilities in corpus lexicography based on the example of the Estonian Collocations Dictionary’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, 75−94. https://doi.org/10.5128/ERYa11.05

Kallas, Jelena; Tuulik, Maria; Jürviste, Madis 2012. Leksikograafilise tarkvara Sketch Engine eesti keele moodul [‘Estonian language module of lexicographic software Sketch Engine’]. – ESUKA / JEFUL, 3 (2), 57–77.

Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus [‘Word formation’]. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Kilgarriff, Adam; Rychlý, Pavel; Smrž, Pavel; Tugwell, David 2004. The Sketch Engine. – Geoffrey Williams, Sandra Vessier (Eds.), Proceedings of the 11th EURALEX international congress. Lorient, France: Université de Bretagne Sud, 105–116.

Kont, Karl 1955. Translatiivist läänemeresoome keeltes ja mordva ning lapi keeles [‘Translative in Baltic-Finnic, Mordvin, and Sami languages’]. – Emakeele Seltsi aastaraamat I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 163–170.

Küngas, Annika 2013. lt- ja sti-liiteliste adverbide kasutuse muutumine eesti kirjakeeles [‘The changes of the use lt- and sti-suffixed adverbs in Literary Estonian’]. – ESUKA / JEFUL, 4 (3), 73–92. https://dx.doi.org/10.12697/jeful.2013.4.3.04

Lehecka, Tomas 2015. Collocation and colligation. – Jan-Ola Östman, Jef Verschueren (Eds.), Handbook of Pragmatics Online. https://doi.org/10.1075/hop.19.col2. https://pure.mpg.de/rest/items/item_2304786/component/file_2304785/content (7.3.2019).

Lehmann, Christian 1985. Grammaticalization: synchronic variation and diachronic change. – Lingua e stile, 20, 303–318.

Metslang, Helle; Habicht, Külli; Hennoste, Tiit; Jürine, Anni; Laanesoo, Kirsi; Ogren, David 2017. Komitatiivi funktsioonidest eri aegade ja registrite eesti kirjakeeles. – ESUKA / JEFUL, 8 (1), 147−178. https://dx.doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.09

Metslang, Helle 1994. Grammatikaliseerumisest eesti ja soome keeles [‘Grammaticalisation in Estonian and Finnish’]. – Lähivertailuja 7. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 44. Turku, 9–32.

Tiits, Mai 1982. Seisundiadverbidest [‘About adverbs of state’]. – Keel ja Kirjandus, 1, 17–21.

Valdmets, Annika 2011. Kahe eesti kirjakeele modaalpartikli arengust viimase sadakonna aasta jooksul [‘On the development of two modal particles in written Estonian over the last Century’]. – Keel ja Kirjandus, 10, 764−776.

Valdmets, Annika, Külli Habicht 2013. Episteemilistest modaalpartiklitest eesti kirjakeeles [‘About epistemic modal particles in Estonian’]. – ESUKA / JEFUL, 4 (1), 205–222. https://dx.doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.12

Veismann, Ann; Erelt, Mati 2017. Määrsõnafraas [‘Adverb phrase’]. – Mati Erelt, Helle Metslang (Toim.), Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 416–428.

Veismann, Ann; Erelt, Mati; Metslang, Helle 2017. Määrus [‘Adverb’]. – Mati Erelt, Helle Metslang (Toim.), Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 300–375.




DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa15.07

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2019 Geda Paulsen

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563