Manner and adverb: Fuzzy categorial boundaries in collocations

Geda Paulsen

Abstract


It is a well-known fact that natural languages do not correspond to the linguistic categories without trouble. Regarding the category of word classes, one of the most challenging groups in Estonian is the adverb, characterized by continuing supplementation by case forms of nouns. This article explores the notion of nominal adverb from the perspective of another prototype-based category, manner. The analysis of manner expressions follows Virtanen’s (2008) ‘manner plus’ idea, assuming semantic blends of manner and some other category. This study is induced by work with the Estonian collocations dictionary and the data the compilation is based on. The analysis explicates the collocational behaviour and the types of semantic blends of the selected nominal adverbs in the inner local cases illative, inessive and elative, focusing on adverb-verb combinations. 

***

Viis ja adverb: hägusad liigipiirid kollokatsioonides

Üks eesti keele kollokatsioonisõnaraamatu koostamise probleeme on seotud nn avatud klassidega. Näiteks määrsõnad ongi tüüpiliselt tekkinud noomeni mingi käändevormi kivinemise ning tähenduse abstraheerumise tulemusel (kõrval – kõrv). Kuna see protsess on dünaamiline ja jätkuv, on ka tänapäeva eesti keeles olemas nn üleminekustaadiumis sõnu, mis esinevad nii täistähenduslike nimisõnade kui ka mingis kasutuses kinnistunud muutumatute ehk suhtesõnadena. Üks selline dünaamiline rühm sõnu on viisimäärsõnad. Käesoleva artikli eesmärk on vaadelda lähemalt leksikograafilise tarkvara Sketch Engine’i mõnede nimisõnadena analüüsitud sõnu. Analüüs on piiritletud sisekohakäändeliste substantiivadverbidega, mis väljendavad viisi või sellele lähedasi tähenduselemente. Vaadeldavad sõnad on rivvi : rivis : rivist,haneritta : hanereas, sappa : sabas, lendu, esireas,kambas, marsitaktis, valsitaktis, täisvarustuses, paraadvormis,rahvarõivais, vaimusilmas, sõgeduses, meeleheites, ahastuses,kabuhirmus, hämmelduses, usaldushoos, vaimustuses, paigast,silmanurgast, peast. Neid sõnu käsitletakse artiklis verbikollokatsioonide kombinatsioonides, lähtudes Virtaneni (2008) esitatud viisi ja teiste lähedaste tähenduselementide koosesinemiste oletusest. 

Analüüs näitab, et üldisi sündmusstruktuuri omapärasid kõrvale jättes võib viis kombineeruda (kollektiivse) kuju, liikumise, kiiruse, korduvuse, tulemuse, põhjustamise, vahendi, psüühilise seisundi ning teadlikkusega. Praktiliselt kõik käsitletud noomenadverbid sisaldavad lisaks viisile mõnd muud tähenduselementi. Verbi mõju adverbi käitumisele avaldub nii semantiliste kui ka süntaktiliste omaduste kaudu, näiteks muudab kausatiivne verb adverbi tüübi subjektile suunatust (ingl subject-oriented) objektile suunatuks (object-oriented). Kausatiividega ei moodusta kollokatsioone aga inessiivsed substantiivadverbid, mis tegevust väljendavate verbidega esinedes väljendavad aspektuaalselt piiritlemata tegevussündmust (activityVendleri 1967 mõistes). 

Kollokatsioonisõnaraamatu peamist sihtrühma, keeleõppijat silmas pidades tuleks pürgida keele omapärade esitamise suunas võimalikult selgelt ja arusaadavalt. Nimisõnalisi mitmes kategoorias esinevaid viisiadverbe on semantilisest vaatenurgast ilmselt kõige kasulikum esitada adverbirühmas, mitte noomenite seas, kuhu kuuluvad paljud erinevaid käändetähendusi väljendavad vormid. Iga juhtum nõuab mõistagi eraldi lähenemist.  


Keywords


lexicography, word classes, Estonian

Full Text:

PDF

References


Anttila, Raimo 1989 [1972]. Historical and Comparative Linguistics. Amsterdam: Benjamins. https://doi.org/10.1075/cilt.6

Bonami, Olivier; Godard, Daniele; Kampers-Manhe, Brigitte 2004. Adverb classification. – Francis Corblin, Henriette de Swart (Eds.), Handbook of French Semantics. Stanford: CSLI Publications, 143–184.

Erelt, Mati 2017. Sissejuhatus süntaksisse. – Mati Erelt, Helle Metslang (Eds.), Eesti keele süntaks [‘Estonian syntax’]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 537–564.

Erelt, Mati; Kasik, Reet; Metslang, Helle; Rajandi, Henno; Ross, Kristiina; Saari, Henn; Tael, Kaja; Vare, Silvi 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks [‘Estonian Grammar II. Syntax’]. Tallinn: Estonian Academy of Sciences, Institute of Language and Literature.

Erelt, Mati; Kasik, Reet; Metslang, Helle; Rajandi, Henno; Ross, Kristiina; Saari, Henn; Tael, Kaja; Vare, Silvi 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus [‘Estonian Grammar I. Morphology. Word-formation’]. Tallinn: Estonian Academy of Sciences, Institute of Language and Literature.

Ernst, Thomas 2002. The Syntax of Adjuncts. Cambridge: Cambridge University Press.

Grünthal, Riho 2003. Finnic Adpositions and Cases in Change. Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 244. Helsinki: Finno-Ugrian Society.

Hennoste, Tiit 2002. Suulise kõne uurimine ja sõnaliigi probleemid. – Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Tiit Hennoste, Haldur Õim (Eds.), Teoreetiline keeleteadus Eestis. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetoooli toimetised 4. Tartu: Tartu Ülikool, 56–73.

Habicht, Külli 2001. Lexicalization and grammaticalization – opposite phenomena? About some lexicalized verb forms in Old Written Estonian. – Estonian Typological Studies V. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 18. Tartu: Tartu Ülikool, 26–76.

Habicht, Külli; Penjam, Pille; Prillop, Külli 2011. Sõnaliik kui rakenduslik probleem: sõnaliikide märgendamine vana kirjakeele korpuses [‘Parts of speech as a functional and linguistic problem: annotation of parts of speech in the corpus of Old Written Estonian’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 7, 19–41. https://doi.org/10.5128/ERYa7.02

Huddleston, Rodney; Pullum, Geoffrey K. 2002. The Cambridge Grammar of the English Language. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316423530

Jackendoff, Ray 1972. Semantic Interpretation in Generative Grammar. Cambridge, MA: The MIT Press.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri; Rääbis, Andriela; Habicht, Külli 2000. Kas tegelik tekst allub eesti keele morfoloogilistele kirjeldustele? [‘Do the available morphological descriptions of Estonian work on a real text?’]. – Keel ja Kirjandus, 9, 623–633.

Kallas, Jelena 2013. Eesti keele sisusõnade süntagmaatilised suhted korpus- ja õppeleksikograafias [‘Syntagmatic Relationships of Estonian Content Words in Corpus and Pedagogical Lexicography’]. Tallinn University Dissertations on humanities 32. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Kallas, Jelena; Koppel, Kristina; Tuulik, Maria 2015. Korpusleksikograafia uued võimalused eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel [‘New possibilities in corpus lexicography based on the example of the Estonian Collocations Dictionary’]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, 75−94. https://doi.org/10.5128/ERYa11.05

Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus [Estonian word-formation’]. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Kilgarriff, Adam; Rychlý, Pavel; Smrž, Pavel and Tugwell, David 2004. The Sketch Engine. – Geoffrey Williams, Sandra Vessier (Eds.), Proceedings of the 11th EURALEX international congress. Lorient, France: Université de Bretagne Sud, 105–116.

Kilgarriff, Adam; Rychlý, Pavel; Smrž, Pavel; Tugwell, David 2004. The Sketch Engine. – Information Technology, 105, 116–127.

Langemets, Margit; Tiits, Mai; Valdre, Tiia; Veskis, Leidi; Viks, Ülle; Voll, Piret (Eds.) 2009. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat I–VI [‘Explanatory Dictionary of Estonian’]. Tallinn: Estonian Language Foundation. http://www.eki.ee/dict/ekss.

Lindström, Liina 2017. Lause infostruktuur ja sõnajärg. – Mati Erelt, Helle Metslang (Eds.), Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 537–564.

Lindström, Liina; Bakhoff, Liisi; Kalvik, Mari-Liis; Klaus, Anneliis; Läänemets, Rutt; Mets, Mari; Niit, Ellen; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; Uiboaed, Kristel; Veismann, Ann; Velsker, Eva 2006. Sõnaliigituse küsimusi eesti murrete korpuse põhjal. – Ellen Niit (Ed.), Keele ehe. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 30. Tartu: Tartu Ülikool, 154–167.

Metslang, Helle 1981. Küsilause eesti keeles. Tallinn: Valgus.

Nikanne, Urpo 2000. Some restrictions in linguistic expressions of spatial movement. – Emile van der Zee, Urpo Nikanne (Eds.), Cognitive Interfaces: Constraints on Linking Cognitive Information. New York: Oxford University Press, 77–93.

Ravid, Dorit; Shlesinger, Yitzhak 2000. Modern Hebrew adverbials: Between syntactic class and lexical category. – Ellen Contini-Morava, Yishai Tobin (Eds.), Between Grammar and Lexicon. Amsterdam: John Benjamins, 333–351.

Ross, Kristiina 1988. Instruktiiv läänemeresoome keeltes. KKI. Tallinn.

Quirk, Randolph; Greenbaum, Sidney; Leech, Geoffrey; Svartvik, Jan 1991. A Comprehensive Grammar of the English Language. London: Longman.

Swan, Toril 1997. From manner to subject modification. – Nordic Journal of Linguistics, 20, 179–195. https://doi.org/10.1017/S0332586500004108

Tiits, Mai 1982. Seisundiadverbidest. – Keel ja Kirjandus, 1, 17–21.

Veismann, Ann; Erelt, Mati 2017. Määrsõnafraas. – Mati Erelt, Helle Metslang (Eds.), Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 416–428.

Veismann, Ann; Erelt, Mati; Metslang, Helle 2017. Määrus. – Mati Erelt, Helle Metslang (Eds.), Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 300–375.

Vendler, Zeno 1967. Verbs and times. – Zeno Vendler (Ed.), Linguistics in Philosophy. Ithaka, New York: Cornell University Press, 97–121.

Virtanen, Tuija 2008. Adverbials of ‘Manner’ and ‘Manner Plus’ in Written English: Why Initial Placement? – SKY Journal of Linguistics, 21, 271–293.




DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa14.07

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2018 Geda Paulsen

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563