Ühendverbidest läbi prosoodia prisma

Abstract

Artiklis on vaatluse all eesti keele ühendverbid ja nende süntaktiline staatus. Esmalt on välja toodud peamised probleemid ühendverbide senisel määratlemisel eesti keeles (ühendverbide eristamine väljendverbidest, afiksaaladverb kui eraldiseisev sõnaliik, ühendverbide klassi sisemine heterogeensus), seejärel keskendume küsimusele, kuidas on käsitletud ühendverbe lausemoodustajatena. Toome välja kaks peamist seisukohta: kõik ühendverbid moodustavad süntaktiliselt lahutamatu terviku (määrates lausemalli) või ühendverbide süntaktiline staatus sõltub sellest, kas tegemist on ainukordsete või korrapäraste ühendverbidega. Põgusalt puudutame sama küsimust ka teiste keelte näitel. Artiklis on esitatud nii teoreetiline kui ka metodoloogiline uurimisküsimus, kuidas ühendverbide süntaktilist staatust määratleda. Metodoloogiliselt on oluline näidata, et prosoodia abil saab selgitada süntaktilise struktuuri küsimusi. Teoreetilisest seisukohast näitame, kuidas prosoodia andmed kinnitavad kontiinumi, mis valitseb selgelt liitsete verbivormide ja fraaside vahel (st leksikoni ja süntaksi vahel).

Particle verbs and prosody

This paper investigates a class of verb-particle combinations in Estonian and their status as particle verbs vs. syntactic phrases. The paper first gives a brief overview of the main difficulties with defining and classifying particle verbs in Estonian (the difference between noun-verb combinations and adverb-verb combinations; verbal particle (afiksaaladverb) as a separate word class in Estonian, etc.). The second part of the paper presents the results of a prosodic study. The study has two primary aims: 1. To ascertain whether we can use prosody to investigate the grammatical status of verb-particle combinations, and 2. to contribute to the discussion of the lexical vs. syntactic nature of compositional verb-particle combinations in Estonian. The results of the study suggest that complex predicates and syntactics phrases are prosodically different, and, consequently, that prosodic analysis can be used as a method to study the lexical vs. phrasal status of verb-particle combinations. As to the status of compositional verb-particle combinations, the results support their treatment as complex predicates rather than phrases. The results further suggest that elements that are intermediate between lexicon and syntax may also be in some sense located on a prosodic continuum.