Kui lapsega ei räägi üksnes ema: valik termineid eesti laste- ja hoidjakeele kohta

Helen Kõrgesaar, Airi Kapanen

Abstract


DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.11

Paralleelselt lastekeele ja selle omandamise uurimisega on Eestis viimastel kümnenditel uuritud lastekeelega tihedalt seotud hoidjakeelt. Erinevalt eesti keelest on neid kaht keelevarianti võõrkeelses teaduskirjanduses nimetatud mitme eri terminiga, eesti keeles on piirdutud üksnes lastekeele, hoidjakeele ja lapsele suunatud kõnega, mis aga ei anna laste- ja hoidjakeeleuurijatele piisavat hulka vajalikke ja täpseid töövahendeid. Terminite ja nende mõistesisu paljude tõlgenduste tõttu on praeguseks kujunenud vajadus määrata kindlaks lapsele suunatud kõne eri kasutusjuhud, kuna eri vanuses ja eri lähedusastmes olevate lastega räägitakse isemoodi.

Et vältida segadust, kus autori eelistustest lähtuvalt on ühe terminiga tähistatud mitut mõistesisu, on siinse artikli eesmärk ühelt poolt avada võõrkeelses teaduskirjanduses käibel olevate terminite mõistesisu ning teiselt poolt neid täpsustada ja anda soovitusi, kuidas võiks neid termineid edaspidi eesti laste- ja hoidjakeele uurimisel kasutada.


Keywords


esimese keele omandamine; lapsele suunatud kõne; isade kõne; emade kõne; terminivara; eesti keel

Full Text:

PDF

References


Argus, Reili 2008. Eesti keele muutemorfoloogia omandamine. [Acquisition of Morphology in Estonian.] Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 19. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Argus, Reili; Kõrgesaar, Helen 2014. Sõnaliigid eesti lapse kõnes ja lapsele suunatud kõnes. [Word classes in the child's speech and in the child-directed speech.] – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 10, 37–53. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.03

Balsis, Steve; Carpenter, Brian B. 2006. Evaluations of elderspeak in a caregiving context. – Clinical Gerontologist, 29 (1), 79–96. http://dx.doi.org/10.1300/J018v29n01_07

Belsky, Jay; Volling, Brenda L. 1987. Mothering, fathering, and marital interaction in the family triad during infancy. – Phyllis W. Berman, Frank A. Pedersen (Eds). Men’s Transitions to Parenthood: Longitudinal Studies of Early Family Experience. Psychology Press, 37–63.

Blum-Kulka, Shoshana; Snow, Catherine E. 2004. Introduction: The potential of peer talk. –Discourse Studies, 6 (3), 291–306. http://dx.doi.org/10.1177/1461445604044290

Brown, Roger 2013 [1977]. Introduction. – Catherine Snow, Charles Ferguson (Eds.). Talking to Children: Language Input & Acquisition. New York: Cambridge University Press, 1–27.

Clark, Eve V. 2011 [2003]. First Language Acquisition. Cambridge: Cambridge University Press.

Crystal, David 2008. A Dictionary of Linguistics and Phonetics. 6th ed. Oxford: Blackwell. http://dx.doi.org/10.1002/9781444302776

Erelt, Tiiu; Erelt, Mati; Ross, Kristiina 2007. Eesti keele käsiraamat. 3. täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Ferguson, Charles 1964. Baby talk in six languages. – American Antropologist, 66 (6), 103–114. http://dx.doi.org/10.1525/aa.1964.66.suppl_3.02a00060

Gleason, Jean Berko 2013 [1977]. Talking to children: Some notes on feedback. – Catherine E. Snow, Charles A. Ferguson (Eds.). Talking to Childen: Language Input and Acquisition. New York: Cambridge University Press, 199–205.

Gleitman, Lila; Newport, Elissa L.; Gleitman, Henry 1984. The current status of the motherese hypothesis. – Journal of Child Language, 11 (1), 43–79. http://dx.doi.org/10.1017/S0305000900005584

Gopnik, Alison; Meltzoff, Andrew; Kuhl, Patricia 1999. The Scientist in the Crib: Minds, Brains, and How Children Learn. New York: William Morrow & Co.

Hennoste, Tiit 2006. Suuline keel 1. Keelekõrv. Eetris 4.3.2006. ERR-i arhiivis http://arhiiv.err.ee/vaata/keelekorv-keelekorv-suuline-keel-1 (16.10.2014).

Kemper, Susan 1994. Speech accommodations to older adults. – Aging, Neuropsychology, and Cognition, 1 (1), 17–28. http://dx.doi.org/10.1080%2f09289919408251447

Kunnari, Sari; Savinainen-Makkonen, Tuula 2004. Mistä on pienten sanat tehty. Lasten äänteellinen kehitys. Helsinki: WSOY.

Kõrgesaar, Helen 2014a. Küsimused eesti lapsele suunatud kõnes leedu ja vene keele taustal. [Interrogatives in Estonian child-directed speech.] – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 10, 193–207. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.12

Kõrgesaar, Helen 2014b. Eesti isade-emade hoidjakeel: kes küsib, kes käsutab, kes räägib rohkem? [Estonian fathers’ and mothers’ child-directed speech: Who asks more questions, who gives orders, and who speaks more?] – Krista Kerge (Toim.). Uurimusi keele omandamisest, õppimisest ja korpustest. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 16. Tallinn, 59–82.

Kõrgesaar, Helen 2014c. Direktiivsed kõneaktid ja nende kasutamise dünaamika isa-ema kõnes: juhtumiuuring. [Directive speech acts and the dynamics of their usage in father’s and mother’s speech: A case study.] – Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, ???–???. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.???

Lieven, Elena 2008. Language development: Overview. – Marshall M. Haith, Janette B. Benson (Eds.). Encyclopedia of Infant and Early Childhood Development. Oxford: Elsevier, 187–200.

Mereste, Uno 2000. Oskuskeele üldprobleeme kaug- ja lähivaates. – U. Mereste. Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 57–83.

Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. [Etymological Dictionary of Estonian.] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Meyerhoff, Miriam 2006. Introducing Sociolinguistics. London; New York: Routledge.

Mund, Argo 2004. Mitmuse omastav luubi all. [Focus on plural genitive.] – Maire Raadik (Toim.). Keelenõuanne soovitab 4. Tallinn: 138–141.

Mägiste, Julius 1924. Paar sõna lastekeelest. [A few words on child-language.] – Eesti Keel 1, 1–9.

Nemvalts, Peep 2011. Terminiteadusest eesti teaduskeeleni. [From terminology science to academic Estonian.] – P. Nemvalts (Toim.) Eesti teaduskeel ja terminikorrastus. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 13. Tallinn: 136–171.

Newport, Elissa L. 1975. Motherese: The Speech of Mothers to Young Children. La Jolla: Center for Human Information Processing, University of California, San Diego.

Ninio, Anat 2011. Syntactic Development, Its Input and Output. Great Britain: Oxford University Press. http://dx.doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199565962.001.0001

Ninio, Anat 2014. Learning a generative syntax from transparent syntactic atoms in the linguistic input. – Journal of Child Language, 41 (6), 1249–1275. http://dx.doi.org/10.1017/S0305000913000470

Oshima-Takane, Yuriko; Goodz, Elizabeth; Derevensky, Jeffrey L. 1996. Birth order effects on early language development: Do secondborn children learn from overheard speech? – Child Development, 67 (2), 621–634.

Ochs, Elinor; Schieffelin, Bambi 1995. The impact of language socialization on grammatical development. – Paul Fletcher, Brian MacWhinney (Eds.). The Handbook of Child Language. Oxford: Basil Blackwell, 73–94.

Owen, David 1996. Do teachers modify their speech according to the proficiency of their students. – English Language Teacher Education and Development, 2 (1), 31–51.

Paalandi, Tuuli 2013. Õe ja venna omavahelise spontaanse suhtlustegevuse keelelised erijooned mängusituatsioonis: küsimused ja direktiivid. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool.

Pajusalu, Karl 1996. Eesti hoidekeele kujunemine. – Suomalaiskielten omaksumista tutkimassa. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 53. Turku: Turun yliopisto, 117–124.

Rääbis, Andriela 2012. Direktiivskventsid isa ja tütre suhtluses: juhtumianalüüs. [Directive sequences in a conversation of father and daughter: A case study.] – Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 8, 213–230. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa8.14

Snow, Catherine E. 1994. Introduction. – Clare Gallaway, Brian J. Richards (Eds.). Input and Interaction in Language Acquisition. Cambridge University Press, 3–12.

Snow, Catherine E. 1997 [1986]. Conversations with children. – Paul Fletcher, Michael Garman (Eds.). Language Acquisition. Cambridge University Press, 69–89.

Snow, Catherine E.; Charles A. Ferguson 2013 [1977]. Talking to Children: Language Input and Acquisition. New York: Cambridge University Press.

Toivainen, Kirsti 1993. Hoivakielen tutkimuksesta ja suomen murteiden hoivasanastosta. – Ettekande käsikiri soome-ugri keelte omandamise uurimise II seminarilt Nauvo Seilis 25. sept 1993.

Weijer, Joost van de 2002. How much does an infant hear in a day? – Ettekanne. GALA'2001 Conference on Language Acquisition. Lisboa.




DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.11

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2015 Helen Kõrgesaar, Airi Kapanen

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563