Ilukirjanduskeelest uue pilguga

Jekaterina Trainis, Kais Allkivi

Abstract


Artiklis kirjeldatakse 20. sajandi teise poole eesti ilukirjanduskeele kasutusmustreid, mis näitavad, kuidas emakeelekõneleja eelistab oma mõtteid kirjalikult väljendada. Uurimisaines on saadud Tartu Ülikooli pindsüntaktiliselt märgendatud ja ühtlustatud ilukirjanduskorpusest. Rakendatud on klasteranalüüsi, mis toob tekstivalimis sageduse alusel esile ühesuguseid morfo- ja süntaksimärgendite lineaarseid järgnevusi. Valitud on trigrammid, mis esinesid korpuses kaks ja enam korda.

Keelekasutuse üldised mustrid on välja toodud trigrammide esikomponendi sõnaliigilise kuuluvuse järgi. Nii tulevad esile morfoloogilised klassid ja alamklassid, mis moodustuvad ühise algus- ja lõpukomponendiga sõnaliigijärjenditest. Iga alamklass hõlmab morfoloogilisi klastreid, kuhu trigrammid koonduvad keskmise komponendi sõnaliigi varieerumise alusel. Morfosüntaktilise trigrammi moodustavad sõnajärjendid, mille komponendid kattuvad nii sõnaliigi ja vormi kui ka süntaktilise funktsiooni poolest. Morfoloogiliste klasside, alamklasside, klastrite ja morfosüntaktiliste trigrammide hierarhia toob esile keelekasutuse üldised tendentsid ja morfosüntaktilise ning leksikaalse varieerumise piirid.

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.18


Keywords


ilukirjanduskeel; klasteranalüüs; morfosüntaktiline varieeruvus; leksikaalne varieeruvus; eesti keel

Full Text:

PDF

References


Barddal, Johannna 2003. Case in Icelandic. – A Synchronic, Diachronic and Comparative Approach. Lundastudier i Nordisk Språkvetenskap A 57. Department of Scandinavian Languages, Lund University. http://org.uib.no/iecastp/barddal/chapter2.pdf (24.6.2013).

Barlow, Michael; Kemmer, Suzanne (Eds.) 2000. Introduction. – Usage Based Models of Language. Stanford: CSLI Publications. http://www.press.uchicago.edu/ucp/books/book/distributed/U/bo3624529.html (10.02.2014).

Burns, Robert; Burns, Richard 2008. Cluster analysis. – Business Research Methods and Statistics Using SPSS. Additional advanced chapters online: http://www.uk.sagepub.com/burns/chapters.htm (5.8.2013). SAGE Publications Ltd.

Bybee, Joan L. 2003. Phonology and language use. Cambridge: Cambridge University Press.

Bybee, Joan L. 2010. Language, Usage and Cognition. Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511750526

Bybee, Joan L.; Hopper, Paul J. 2001. Frequency and the Emergence of Linguistic Structure. Typological Studies in Language 45. John Benjamins Publishing Company. http://dx.doi.org/10.1075/tsl.45

Croft, William 2003. Typology and Universals. Second edition. Cambridge Textbooks in Linguistics. Cambridge University Press.

Eslon, Pille 2013. Kahe keelekasutusvariandi võrdlus: morfoloogilised klassid ja klastrid. [The comparative study of language use: Morphological classes and clusters.] – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 23, 13–38. http://dx.doi.org/10.5128/LV23.01

Eslon, Pille 2014. Morfosüntaktilise ja leksikaalse varieerumise piiridest. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 10, 55–71. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.04

Habicht, Külli 2006. Meie muutuv kirjakeel. [Our Literary Language in Change.] – Oma Keel, 1, 12–19.

Halliday, Michael A. K. 1994. An Introduction to Functional Grammar. London: Arnold.

Haspelmath, Martin 2006. Against markedness (and what to replace it with). – Journal of Linguistics, 42 (1), 25–70. http://dx.doi.org/10.1017/S0022226705003683

Haspelmath, Martin 2008. Frequency vs. iconicity in explaining grammatical assymetries. – Cognitive Linguistics, 19 (1), 1–33. http://dx.doi.org/10.1515/COG.2008.001

Niglas, Katrin s. a. Klasteranalüüs. [Cluster Analysis.] http://www.cs.tlu.ee/~katrin/wp/wp-content/uploads/2013/11/klaster.pdf (24.6.2013).

Norvig, Peter 1989. Building a large lexicon with lexical network theory. – Proceedings of the IJCAI Workshop on Lexical Acquisition. USA: University of California at Berkeley. http://krextown.googlecode.com/svn/trunk/papers/lnt.pdf (26.9.2013).

Ots, Sander 2012. Statistikapõhise tarkvara loomine morfoloogiliste kollokatsioonide eraldamiseks eesti keele tekstidest. [Software for Morphosyntactic Cluster Extraction from Estonian Texts.] Bakalaureusetöö. Tallinn: Tallinna Ülikooli informaatika instituut.

Remm, Kalle; Remm, Jaanus; Kaasik, Ants 2012. Ruumiliste loodusandmete statistiline analüüs. [Statistical Analysis of Spatial Data.] Õpik-käsiraamat. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut. http://kalleremm.ee/RASA/RASA_teooria.pdf (4.8.2013).

Tuldava, Juhan 1977. Sagedussõnastik leksikostatistilise uurimise objektina. [The frequency dictionary as an object of lexicostatistical investigation.] – Töid keelestatistika alalt. Keelestatistika II. Tartu: Tartu Riikliku Ülikool, 141–171.

Tullo, Catriona; Hurford, James R. 2003. Modelling Zipfian distributions in language. – Proceedings of Language Evolution and Computation Workshop / Course at ESSLLI. University of Edinburgh, 62–75. http://www.ling.ed.ac.uk/~jim/zipfjrh.pdf (16.2.2013).

Tartu Ülikooli ühtlustatud ilukirjanduskorpus [Disambiguated Fiction Corpus of Estonian.] http://lepo.it.da.ut.ee/~heli_u/SA/ (24.06.2013).

Veismann, Ann 2008. Eesti kaassõnade tähenduste kirjeldamise probleemidest. [A cognitive semantic analysis of the Estonian adpositions üle ‘over’ and peale ‘on, onto’: Some questions and queries.] – Keel ja Kirjandus, 5, 335–352. http://keeljakirjandus.eki.ee/Veismann.pdf (25.12.2013).




DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.18

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2014 Jekaterina Trainis, Kais Allkivi

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563