Morfosüntaktilise ja leksikaalse varieerumise piiridest: ilukirjandus- ja õppijakeele kasutusmustrite võrdlus
Abstract
Artiklis avaldatud klasteranalüüsi tulemused on saadud eesti ilukirjandustekstide ja õppija kirjutatud loomingulist laadi esseede keelekasutusmustrite võrdlemisel, aluseks formaalgrammatilise ja funktsionaalse lähenemise sidusus kasutuspõhises keelekäsitluses. Ühelt poolt eristatakse keelt kui hierarhilist süsteemi ja teisalt keelekasutust kui sõnade ja vormide koosesinemist tekstis, kus keeleüksused on seotud kindlat liiki leksikaalsete ning morfosüntaktiliste piirangute ja varieerumise piiridega. Tekstide automaatne töötlus toob esile keelekasutusmustrid, võimaldades teha mh järeldusi nii emakeelekõneleja kui ka õppija sõna- ja vormieelistuste ratsionaalsuse kohta.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.04
Keywords
Full Text:
PDFReferences
Barlow, Michael; Kemmer, Suzanne (Eds.) 2000. Usage-Based Models of Language. Stanford: CSLI.
Biber, Douglas; Conrad, Conrad; Reppen, Randi 1998. Corpus Linguistics: Investigating Language Structure Use. Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511804489
Bondarko, Aleksandr 2002. Теоrija znachenija v sisteme funkcional’noj grammatiki: Na materiale russkogo jazyka. [The Meaning Theory in System of the Functional Grammar: On the Russian Language.] Moskva: Jazyki slav’anskoj kul’tury, 159–356.
Bybee, Joan; Hopper, Paul (Eds.) 2001. Frequency and the Emergence of Linguistic Structure. Amsterdam: John Benjamins Publication & Co. http://dx.doi.org/10.1075/tsl.45
Bybee, Joan; Eddington, David 2006. A usage-based approach to Spanish verbs of ‛becoming’. – Language, 82 (2), 323–355. http://dx.doi.org/10.1353/lan.2006.0081
Bybee, Joan 2007. Frequency of Use and the Organization of Language. Oxford: Oxford University Press. http://dx.doi.org/10.1093/acprof:oso/9780195301571.001.0001
Conklin, Kathy; Schmitt, Norber t 2008. Formulaic sequences: Are they processed more quickly than nonformulaic language by native and nonnative speakers? – Applied Linguistics, 29 (1), 72–89. http://dx.doi.org/10.1093/applin/amm022
Croft, William 1999. Adaptation, optimality and diachrony. – Zeitschrift für Sprachwissenschaft, 18 (2), 206–208. http://dx.doi.org/10.1515/zfsw.1999.18.2.206
Croft, William 2003. Typology and Universals. Second edition. Cambridge: Cambridge University Press.
Ellis, Nick C. 2006. Language aquisition as rational contingency learning. – Applied Linguistics, 27 (1), 1–24. http://dx.doi.org/10.1093/applin/ami038
Eslon, Pille 2009. Eestikeelses tekstiloomes eelistatud konstruktsioonid ja käändevormid. [Contextual preferences the use of case forms in text production in Estonian.] – Korpusuuringute metodoloogia ja märgendamise probleemid. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 11. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 30–53.
Eslon, Pille 2012. Objekti ja tegevuse leksikaalne markeeritus eesti õppijakeeles. [The lexical markedness of object and action in Estonian learner language]. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 22, 15–42. http://dx.doi.org/10.5128/LV22.01
Eslon, Pille 2013. Kahe keelekasutusvariandi võrdlus: morfoloogilised klassid ja klastrid. [The comparative study of language use: Morphological classes and clusters]. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 23, 13–38. http://dx.doi.org/10.5128/LV23.01
Goldberg, Adele E. 2006. Constructions at Work. The Nature of Generalization in Language. Oxford: Oxford University Press.
Greenberg, Joseph 1990. The relation of frequency to semantic feature in a case language (Russian). – Keith Denning, Suzanne Kemmer (Eds.). On language. Selected writings of Joseph H. Greenberg. Stanford: Stanford University Press, 207–226.
Haspelmath, Martin 1999. Optimality and diachronic adaptation. – Zeitschrift für Sprachwissenschaft, 18 (2), 180–205. http://dx.doi.org/10.1515/zfsw.1999.18.2.180
Haspelmath, Martin 2007. Creating economical morphosyntactic patterns in language change. – Jeff Good (Ed.). Language Universals and Language Change. Oxford: Oxford University Press. http://email.eva.mpg.de/~haspelmt/CreatingEconomy.pdf (3.2.2013).
Klavan, Jane 2012. Evidence in Linguistics: Corpus-Linguistic and Experimental Methods for Studying Grammatical Synonymy. Dissertationes Linguisticae Universitatis Tartuensis 15. Tartu: University of Tartu.
Krikmann, Arvo 2004. “Sai hea obaduse vastu obadust”: löömist ja peksmist märkivad väljendid eesti keeles. [Multi-word expressions denoting hitting in Estonian]. Reetor 3. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum Folkloristika osakond, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus.
Masini, Francesca 2005. Multi-word expressions between syntax and the lexicon: the case of Italian verb-particle constructions. – SKY Journal of Linguistics, 18, 145–173.
Ots, Sander 2012. Statistikapõhise tarkvara loomine morfoloogiliste kollokatsioonide eraldamiseks eesti keele tekstidest. [Software for morphosyntactic cluster extraction from Estonian texts.] Bakalaureusetöö. Tallinn: TLÜ informaatikainstituut.
Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. [The constructions of da- and ma-infinitives in written Estonian]. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 23. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Puhtvend, Kädi 2009. I–IV klassi laste kujundlik keelekasutus. Õpetamine ja oskused. [The use of figurative language in elementary school (1st – 4th class): Teaching and skills.] Bakalaureusetöö. Käsikiri Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis.
Sahkai, Heete 2008. Konstruktsioonipõhine keelemudel ja sõnaraamatumudel. [Some lexicographic implications of a construction-based model of language]. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 4, 177–186. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa4.11
Uiboaed, Kristel 2013. Kollostruktsioonilised meetodid ja konstruktsioonilise varieerumise tuvastamine. [Collostructional methods and verb constructions in Estonian dialects.] – Eesti ja soomeugri keeleteaduse ajakiri / The Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (ESUKA–JEFUL), 4 (1), 185–204.
Valdmets, Annika 2011. Kahe eesti kirjakeele modaalpartikli arengust viimase sadakonna aasta jooksul. [On the development of two modal particles in written Estonian over the last century.] – Keel ja Kirjandus, 10, 764–776.
Valdmets, Annika; Habicht, Külli 2013. Episteemilistest modaalpartiklitest eesti kirjakeeles. [About epistemic modal particles in Estonian.] – Eesti ja soomeugri keeleteaduse ajakiri / The Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (ESUKA–JEFUL), 4 (1), 205–222.
Veismann, Ann 2009. Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi. [Semantics of Estonian adpositions and adverbs.] Dissertationes Linguisticae Universitatis Tartuensis 11. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Verhagen, Arie 2009. The conception of constructions as complex signs. Emergence of structure and reduction to usage. – Constructions and Frames, 1 (1), 119–152. http://dx.doi.org/10.1075/cf.1.1.06ver
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.04
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2014 Pille Eslon
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563