Laensõnade tähendussuhetest

Vilja Oja, Iris Metsmägi

Abstract


Eesti keelde laenatud sõna ei kopeeri alati laenuallika tähendust või tähendusi, vaid omandab sageli sellest kitsama või laiema või hoopis uue tähenduse. Selle põhjuseks on kultuuride erinevus, paik- kondlikud etnograafilised iseärasused, eri taime- ja loomaliikide levik, tabu jm. Rahvaetümoloogia mõjul võib sõna tähendus muutuda nii, et seos laenuallikaga puudub. Tähendusmuutus on sageli toimunud hiljem, mitte laenamise käigus, ning tingitud olude või esemete muutumisest. Mõnel juhul on sama sõna laenatud korduvalt, eri aegadel erinevas tähenduses. Sõnade ja nende tähenduste levik murretes aitab määrata laenude liikumise teid ja ühtlasi avastada murdealati eri suunast tulnud laene. Teiselt poolt aitab eesti sõna päritolu täpsustada võrdlus sarnase keelendi kasutusega sugulaskeelte ja kontaktkeelte murretes. Sõnade tähendussuhteid tuleb kindlasti arvestada nii keeleõppes ja tõlketöös kui ka sõnade päritolu määratlemisel.

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.12


Keywords


etümoloogia, keelekontaktid, murdesõnavara, sõnalevik, tähendusmuutus, eesti keel, läänemeresoome keeled

Full Text:

PDF

References


ALE = Atlas Linguarum Europae (ALE). Volume I, 1–7. Commentaires. Cartes. Assen, Maastricht: Van Gorcum 1983–1990; Roma: Istituto Poligrafico e Zecca dello Stato, 1997–2007.

ALFE = Atlas Linguarum Fennicarum. Itämerensuomalainen kielikartasto. Läänemeresoome keeleatlas. Ostseefinnischer Sprachatlas. Лингвистический атлас прибалтийско-финских языков. ALFE 1–3. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 800/1295. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 118/159. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2004–2010.

Ariste, Paul 1942. Etümoloogilisi märkmeid I. – ACUT B XLIX, 1, Tartu, 1–26.

Ariste, Paul 1980. Huvitavat sõnavara rahvakunstiraamatus. – Keel ja Kirjandus XXIII (6), 371–372.

Blokland, Rogier 2009. The Russian Loanwords in Literary Estonian. Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 78. Wiesbaden: Harrassowitz.

BVA = Baltu valodu atlants/Baltu kalbų atlasas. Prospekts. Latvijas Universitātes Latviešu valodas institūts, Lietuvių kalbos institutas. Anna Stafecka, Danguolė Mikulėnienė (Toim.). Riga, Vilnius: Latvijas Universitātes Latviešu valodas institūts.

Dal = Даль, Владимир 1955. Толковый словарь живаго великорусскаго языка, 2. Москва: Государственное издательство Иностранных и национальных словарей. (Толковый словарь В. Даля ON-LINE: http://vidahl.agava.ru (22.02.2013).)

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 1–6. “Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll (Toim.). Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat I−V. Anu Haak, Evi Juhkam, Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Varje Lonn, Helmi Neetar, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Eevi Ross, Aldi Sepp, Tiina Tärk-Laansalu, Jüri Viikberg (Toim.). Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut / Eesti Keele Sihtasutus, 1994−2012.

EMSUKA = Eesti murrete ja soomeugri keelte arhiiv (Eesti Keele Instituudis, Tallinnas).

ENE = Eesti nõukogude entsüklopeedia, 4. Tallinn: Valgus 1989.

Kallasmaa, Marja 2000. Saaremaa kohanimed II. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1938. Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung. Lexica Societatis Fenno-Ugricae V. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

KKS = Karjalan kielen sanakirja, 1. Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVI, 1. Koti¬maisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 25. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1968.

LVDA = Latviešu valodas dialektu atlants. Leksika. Latvijas Zinātņu akadēmija. Latviešu valodas institūts. Literatūras, folkloras un mākslas institūts. Rīga: Zinātne, 1999.

Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Mägiste, Julius 1962. Äldre ryska lånord i estniskan särskilt i det gamla estniska skriftspråket. Lunds Universitets Årsskrift. Ny följd I, 55 (1). Lund: Gleerup.

Mägiste, Julius 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

Nirvi, R. E. 1971. Inkeroismurteiden sanakirja. Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVIII. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Oja, Vilja 2003. Hobu oli võik, lehm oli leet. – Keel ja Kirjandus, XLVI (2), 101–107.

Oja, Vilja 2011. Läänemeresoomlaste keele- ja kultuurikontaktidest laensõnade leviku põhjal. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 7, 129–140. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.08

Plöger, Angela 1973. Die russischen Lehnwörter der finnischen Schriftsprache. Veröffentlichungen der Societas Uralo-altaica 8. Wiesbaden: Otto Harrassowitz.

PS = Suomen kielen perussanakirja. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 55. Helsinki: Edita, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1996.

Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes I. – ACUD B VI, 1. Tartu.

Saareste, Andrus 1938. Eesti murdeatlas. Atlas des parlers estoniens. I vihik. 28 kaarti. Tartu.

SAOB = Svenska Akademiens ordbok, http://g3.spraakdata.gu.se/saob/ (22.02.2013).

SLW = Winckler, Eberhard; Pajusalu, Karl 2009. Salis-livisches Wörterbuch. Linguistica Uralica. Supplementary Series 3. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

SMS = Suomen murteiden sanakirja 7. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2003.

SRNG 16 = Словарь русских народных говоров. Выпуск 16. Aкaдeмия нayк СССР. Инcтитyт русскoгo языкa, cлoвaрьный сектор. Ленинград: Наука, 1980.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Suhonen, Seppo 1973. Die jungen lettischen Lehnwörter im Livischen. Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 154. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SVJ = Зaйцeвa, M. И.; Myллoнeн, M. И. Cлoвaрь вeпсcкoгo языкa. Aкaдeмия нayк CCCP. Kapeльcкий филиaл. Инcтитyт языкa, литepaтyры и иcтopии. Лeнингрaд: Нayкa, 1972.

Zajceva, Nina 2009. Pari pientä kuvaa aineellisesta ja henkisestä elämästä ALFEn peilaamana (‘housut’, ‘susi’). – Marja Kallasmaa, Vilja Oja (Toim.). Kodukeel ja keele kodu / Home language and the home of a language. Pühendusteos Helmi Neetarile 75. sünnipäevaks 29. jaanuaril 2009. Eesti Keele Instituudi toimetised 13. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 237–249.

Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn, Tampere: Eesti Keele Instituut, Tampereen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos.

Vasmer, Max 1920. Indo-germaani laensõnad eesti keeles. – Eesti Kirjandus, 343–346.

Vasmer, Max 1922. Mõned indo-euroopa laensõnad eesti keeles. – Eesti Keel, 11–15.

Vasmer = Фасмер, Макс 1986. Этимологический словарь русского языка. Перевод с немецкого и дополнения члена-корреспондента АН СССР О. Н. Трубачева. Под редакцией и с предисловием проф. Б. А. Ларина. Издание второе, стереотипное. Том IV. Москва: Прогресс.

VKS = Vadja keele sõnaraamat. Eesti Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut / Eesti Keele Instituut. Tallinn: Signalet / Eesti Keele Instituut / Eesti Keele Sihtasutus, 1990–2011.

Viires, Ants 1960a. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Viires, Ants 1960b. hundilaut ja tengelpung. – Keel ja Kirjandus III (3), 157–158.

Viitso, Tiit-Rein 2006. pagan, põrgu ja papp: kolm kristlikku terminit. – Keel ja Kirjandus, 11, 894–902.

Wharton, Edward Ross 1974. Etymological Lexicon of Classical Greek. Etyma graeca. Chicago: Ares Publishers Inc. Unchanged reprint of the edition: London 1882.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest [1893]. Tallinn: Valgus.




DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.12

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2013 Vilja Oja, Iris Metsmägi

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563