Võimalusi helistaja identifitseerimiseks institutsionaalses telefonisuhtluses

Andriela Rääbis

Abstract


Artiklis käsitletakse helistaja identifitseerimise võimalusi eri tüüpi institutsionaalsetes telefonikõnedes. Uurimuse meetod on vestlusanalüüs. Keskendutakse võõrastevahelisele suhtlusele, kuid selle kõrval vaadeldakse ka väikest tuttavate suhtlejate allkorpust. Infodialoogides jääb helistaja enamasti anonüümseks. Kui vastaja peab kliendi heaks tegema midagi enamat kui ainult infot andma, vajab ta kliendi nime ja/või muid isikuandmeid. Helistaja võib end tutvustada kohe vestluse alguses, aga ametnik võib nime küsida ka hilisemas vestluses. Identifitseerimist on mitut liiki: ühel juhul toimub identifitseerimine käesoleva vestluse jaoks (nt müügivestlus): osalejad ei saa suhelda teadmata, kes on vestluspartner. Teisel juhul toimub identifitseerimine edaspidise tegevuse jaoks (nt arsti vastuvõtule registreerimine).

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa3.18

Keywords


suuline kõne; vestlusanalüüs; institutsionaalne suhtlus; telefonivestlus; eesti keel

Full Text:

PDF


DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa3.18

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2012 Andriela Rääbis

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563