Tehisintellekt kirjutab koolis ja ülikoolis: Mis paneb kooliõpetajat ja õppejõudu tehisintellekti kasutust kahtlustama?

Abstract

https://doi.org/10.5128/ERYa22.02

Tehisintellekti (TI) kasutamine (üli)õpilastöödes on saanud igapäevaseks nähtuseks ning õpetajad puutuvad järjest rohkem kokku olukordadega, kus õppija esitatud tööd lugedes tekib TI kasutamise kahtlus. Siinne artikkel analüüsibki kooliõpetajate ja ülikooli õppejõudude arvamusi selle kohta, mille põhjalt nad õppijate tekstides TI kasutust oletavad. Eesmärk on ka teada saada, kuivõrd kooliõpetajate ja õppejõudude arvamused sarnanevad või erinevad. Arvamuste kaardistamiseks korraldati vahemikus 2024–2025 kaks uuringut, millest üks toimus põhikoolis, teine ülikoolis. Uuringutest selgub, et kooliõpetajate ja õppejõudude kogemused on üsna sarnased. Näiteks tuuakse mõlemas rühmas näiteid keelelistest, ülesehituslikest ja sisulistest aspektidest, mis TI kasutusele osutavad. Põhilise erinevusena joonistub välja õppija individuaalsete võimete tundmine koolis, millega ülikoolis tihtipeale pole võimalik arvestada. Siinne uurimus osutab, et kooliõpetajatel ja õppejõududel on kujunenud teadlikkus TI kasutuse tunnustest õppijate tekstides. See teadlikkus ei ole tööriist, mida saaks kasutada TI-tekstide tuvastuseks ja õppijate karistamiseks, kuid selle pinnalt on võimalik mõtestada, mida tähendab inimeseks olemine TI-ajastul ning kuidas peaks kool õppijaid iseseisvaks mõtlejaks arenemisel toetama.

***

"Artificial intelligence writes in schools and universities: What makes teachers and lecturers suspect AI use?"

The use of artificial intelligence (AI) in student assignments has become an everyday phenomenon, and teachers increasingly encounter situations in which they suspect AI involvement while reading students’ written tasks. This article examines how schoolteachers and university lecturers identify potential AI use in student writing and on what grounds they base their judgments. The study also aims to explore the extent to which the views of schoolteachers and university lecturers converge or differ. To map these perceptions, two studies were conducted between 2024 and 2025 – one in a basic school and the other at a university. The results indicate that teachers’ experiences are largely similar: both groups point to linguistic, structural, and content-related features as indicators of AI-generated writing. The main difference lies in the schoolteachers’ ability to draw on their knowledge of individual learners’ abilities, which is often not possible in higher education contexts. The findings suggest that teachers have developed an awareness of the signs of AI use in student writing. This awareness should not be regarded as a tool for detecting AI texts or punishing students but rather as a basis for reflecting on what it means to be human in the age of AI and how schools can better support learners in developing independent thinking.