Linking adverbials in Estonian school-leavers’ English state examination essays

Abstract

https://doi.org/10.5128/ERYa21.17

This exploratory study investigates the use of linking adverbials (LAs) in argumentative English essays written by Estonian school-leavers as part of their state examination in English. Using a sub-corpus of 150 essays from the English State Examination Corpus (ESEC) and comparing it to British students’ A-level1 essays from the Louvain Corpus of Native English Essays (LOCNESS), this paper examines the frequency, variety, and semantic categories of LAs employed by Estonian school-leavers. The results indicate that, compared to native speakers, who demonstrate a more balanced and varied use across semantic categories of LAs, Estonian L1 learners markedly overuse enumeration and addition adverbials (e.g., firstly, secondly, also). The study highlights the tendency of Estonian learners to rely on familiar LAs, often resulting in formulaic and overly structured essays. This overuse may be attributed to teaching practices that emphasise explicit marking of cohesion – or to insufficient instruction in the use of other cohesive devices.

***

"Konnektiivlaiendid gümnaasiumilõpetajate inglise keele riigieksami esseedes"

Artiklis analüüsitakse siduvate üldlaiendite ehk konnektiivlaiendite kasutamist Eesti koolilõpetajate inglise keele riigieksami arutlevates esseedes. Uurimuse käigus võrreldi inglise keele riigieksami korpuse (ESEC) 150 õppijakeelset esseed LOCNESS-i (Louvain Corpus of Native English Essays) Briti keskkooli lõpuesseede alakorpusega. Tulemused näitavad, et Eesti õppijad kasutavad teksti sidustamisel oluliselt rohkem loendamise või täiendamise põhitähendusega konnektiive (nt firstly, secondly, also) võrreldes emakeelsete kirjutajatega, kelle siduvate üldlaiendite kasutus on mitmekesisem ja tasakaalustatum. Emakeelsed kirjutajad kasutavad rohkem tulemusele ja järeldusele viitavaid laiendeid (nt therefore, thus) ning mitmekesisemaid vastandavaid ja kontekstipõhiseid laiendeid (nt however, on the other hand). Lisaks esineb nende tekstides muid sidustamisvahendeid (nt leksikaalne sidusus, seisukohamarkerid). Õppijate keeletasemete (A2, B1, B2) võrdlemisel selgus, et konnektiivlaiendite kasutus muutub keerukamaks ja mitmekesisemaks keeletaseme tõustes. Siiski on kõigil keeletasemetel domineerivaks semantiliseks kategooriaks loetelule ja täiendamisele viitavad siduvad üldlaiendid. Üks peamisi põhjusi, miks Eesti õppijad nimetatud laiendeid üle kasutavad, võib olla see, et inglise keele õpikud ja õppemeetodid rõhutavad eksplitsiitset sidusust ega pööra piisavalt tähelepanu ülejäänud sidustamisvahendite kasutamisele. Selle tulemusena võivad esseed muutuda n-ö šabloonseks ja ülestruktureerituks. Näeme vajadust täiendada õpetamispraktikaid, et julgustada õppijaid kasutama laiemat valikut konnektiivlaiendeid ning neile lisaks teisi sidustamisvahendeid. Abi võib olla ka korpustööriistade kasutamisest inglise keele tundides, tutvustamaks õppijatele konnektiivlaiendite loomulikke kasutusmustreid koos teiste sidustamisvahenditega.