Mapping boundaries: Microprosodic and dialectal variability in the perception of Estonian long and overlong quantity

Abstract

https://doi.org/10.5128/ERYa21.09

This paper presents the results of a web-based perception experiment that tested the distinction of long (Q2) and overlong (Q3) quantity degrees in Estonian. Firstly, we observe an effect of segmental quality on the perception of quantity. Most of the quantity experiments have used one or two minimal triplets, typically with open back vowels, not considering variation due to intrinsic properties. The stimuli were created from words with 8 different segmental combinations. The second aim of this study is to map the dialectal variability in Estonian quantity perception. There has been some evidence that listeners from East and South dialect areas are less sensitive to pitch cue than those from North and West. The current study was carried out with 290 participants of different regional backgrounds. The results showed that different segmental quality sets have slightly different Q2–Q3 category boundaries. Also, the precision of quantity identification was considerably lower in the case of a nonsense word set. Unexpectedly, we were not able to find a clear dialectal background effect.

***

"Piiride kaardistamine: mikroprosoodia ja murdetausta varieerumine eesti pika ja ülipika välte tajumisel"

Käesolev artikkel esitab tulemusi suuremast veebipõhisest tajukatsest, millega uuriti teise ja kolmanda välte eristamist eesti keeles. Uurimusel on kaks peamist huvipunkti. Esiteks soovime uurida häälikukvaliteedi efekti vältetajule. Enamik varasemaid vältetaju katseid on kasutanud mõnda üksikut minimaalkolmikut, tüüpiliselt on selleks olnud [sαtα] – [sα:tα] – [sα::tα]. Samas mõjutab hääliku omakestus oluliselt selle pikkuse tajumist ning väldet iseloomustavad kestussuhted võivad olulisel määral varieeruda sõna häälikulise koostise kombinatsioonist lähtuvalt. Siin uurimuses genereeriti stiimulid kaheksast erinevast häälikujärjendist. Stiimulid resünteesiti manipuleerides vokaalide kestust ja põhitoonikontuuri. Uurimuse teine eesmärk oli kaardistada vältetaju võimalikku murdetaustast tingitud varieerumist. Varasemad uurimused on näidanud, et Põhja- ja Lääne-Eesti murdetaustaga katseisikud on toonitundlikumad võrreldes Ida- ja Lõuna-Eesti taustaga katseisikutega, kes tuginevad vältehinnangutes rohkem kestuse varieerumisele. Käesolevas uuringus osales 290 eesti emakeelega katseisikut üle kogu Eesti. Tulemused näitasid, et esisilbis kõrge vokaaliga stiimuliseeriates oli teise ja kolmanda välte piir varasem kui madala vokaaliga stiimuliseeriates. Samuti oli tähenduseta sõnade välte kategoriseerimise täpsus oluliselt madalam kui tähendusega sõnade puhul. Vastu ootusi ei õnnestunud leida selget seost toonitundlikuse ja osalejate murdetausta vahel.