Tõlkija (digi)pädevus ja elukutseprofiili muutus

Terje Loogus, Reelika Saar

Abstract


Tarbetekstide tõlkija elukutseprofiilis on viimastel aastatel toimunud suuri muutusi, mis on eelkõige seotud digitehnoloogiliste arengutega. See on omakorda toonud kaasa vajaduse uute oskuste ja teadmiste järele, et tõlketurul toimuvate protsessidega sammu pidada. Artiklis kirjeldatakse Euroopa kirjaliku tõlke magistri pädevusraamistikus defineeritud oskusi ja teadmisi, mida edukas tarbetekstide tõlkija vajab. Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse õppekava esimese kursuse üliõpilaste seas läbi viidud rahvusvahelise uuringu tulemuste põhjal analüüsitakse, kuidas tõlkeõpinguid alustanud üliõpilased ise oma tõlkealast pädevust hindavad. Artikli teises pooles võetakse lähema vaatluse alla tõlkija digipädevus, mida vaadeldakse masintõlke toimetamise näitel. Masintõlketehnoloogia on viimastel aastatel enim tõlkija profiili ja töö laadi mõjutanud digipädevust nõudev areng. Kuigi tänapäeval on tõlkija käsutuses mitmesugused tehnoloogilised abivahendid, ei tähenda tehnoloogia võidukäik siiski seda, et teised oskused ja teadmised muutuksid vähem oluliseks.

***

Translators’ (digital) competence and their changing professional profile

In the last few years there have been significant changes in the expected professional profile of translators, mostly due to the evolution of digital technologies. This means new knowledge and skills are required to keep up with the expectations of the translation market. In this article we describe the knowledge and skills needed to become a successful translator of consumer-oriented texts, as per the European Master's in Translation (EMT) competence framework. We look at the results of an international survey among first-year students of the Translation Studies programme of the University of Tartu to analyse how students who have recently started their education in translation assess their own skills in the field. In the second part of the article we take a closer look at the digital competence expected from translators, taking machine translation post-editing as an example. Of all recent developments that require digital competence from translators, machine translation technology is the one that has had the strongest impact on the professional profile of translators and the nature of their work. The fact that providers of translation services are nowadays expected to be able to make use of different sources of technological help does not make all other translation competences less important.


Keywords


kirjalik tõlge, tõlkeõpetus, masintõlge, masintõlke toimetamine, tõlketehnoloogia, eesti keel; translation, translation studies, machine translation, post-editing, translation technology, Estonian

Full Text:

PDF


DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa18.13

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2022 Terje Loogus, Reelika Saar

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563