Comprehension of complex Lithuanian syntactic constructions: A study of typically developing children and children with developmental language disorder

Laura Kamandulytė-Merfeldienė

Abstract


The aim of this paper is twofold. First, to compare the comprehension of complex Lithuanian syntactic constructions (relative clauses, passive sentences, wh-questions) in typically developing (TD) children and children with developmental language disorder (DLD). Second, to display the characteristics of comprehension of these constructions that can be attributed to specific language features of Lithuanian. This study demonstrates that both TD children and children with DLD have problems in comprehending passive sentences and whquestions. TD children had fewer challenges in performing the relative clause comprehension task than the other tasks. However, children with DLD faced more difficulties in performing the relative clause task. The results show that children are more likely to make errors in interpreting object but not subject sentences. Even though in Lithuanian syntagmatic relations are marked by inflections, it is still difficult for children to grasp the syntactic relations between the subject and the object in complex constructions.

***

Leedu keele keerukate süntaktiliste konstruktsioonide mõistmine: eakohase arenguga ja keelelise arengu häirega laste keelekasutuse uuring

Artiklil on kaks eesmärki. Esiteks võrrelda leedu keele keerukate süntaktiliste konstruktsioonide (relatiivlaused, passiivilaused, eriküsimused) mõistmist ea kohase arenguga ja keelelise arengu häirega lastel. Teine eesmärk on kirjeldada nende konstruktsioonide mõistmisega seotud omadusi, mis on seostavad leedu keele kindlate tunnusjoontega. 

Keerukate süntaktiliste konstruktsioonide mõistmise analüüs näitas, et nii eakohase arenguga kui ka keelelise arengu häirega lastel on probleeme passiivilausetest ja eriküsimustest arusaamisega. Relatiivlause mõistmise ülesande täitmisel oli eakohase arenguga lastel vähem väljakutseid, kuid keelelise arengu häirega lastele valmistas ka nende mõistmine raskusi. 

Leedu tulemused täiendavad teistes keeltes tehtud uuringuid, mis näitavad, et varases eas teevad lapsed tõenäolisemalt vigu lause objekti, kuid mitte subjekti tõlgendamisel. Seda kinnitavad kõik kolm, nii relatiiv-, passiivilause kui ka eriküsimusega seotud uuringuosa. Kuigi leedu keeles on lause süntagmaatilised suhted tähistatud käänetega, on lastel siiski raske mõista subjekti ja objekti suhteid keerukates konstruktsioonides. See osutab, et ka tugev flektiivsus, mis on omane leedu keelele, ei hõlbusta lastel hoomata keerulisi süntaktilisi nähtusi, nagu subjekti ja objekti suhted relatiivlausetes, passiivilausetes ja eriküsimustes. 

Eakohase arenguga ja keelelise arengu häirega laste uuringu tulemusi kokku võttes võib väita, et mõne süntaktilise konstruktsiooni mõistmine tekitab probleeme isegi 6,5-aastastel eakohase arenguga lastel. Seetõttu ei tohiks standardiseeritud hindamistestidesse kaasata selliseid konstruktsioone nagu passiivilaused ja eriküsimused. Ainus selles artiklis kirjeldatud süntaktiline konstruktsioon, mis võiks sellistesse testidesse kaasatud olla, on relatiivlause.


Full Text:

PDF


DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa18.08

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2022 Laura Kamandulytė-Merfeldienė

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563