Kogesin vapustust või vapustuse? Sihilised verbid valikute ees

Natalia Vaiss

doi:10.5128/ERYa16.14

Kogesin vapustust või vapustuse? Sihilised verbid valikute ees

Natalia Vaiss

Abstract

Toetudes eesti keele ühendkorpuse materjalidele, tutvustatakse artiklis regulaarset (lause aspektist sõltuvat) ja ebaregulaarset (ka/või muudest teguritest sõltuvat) objekti vormivaheldust ja seda võimaldavaid, aspektverbidena käituvaid verbe. Regulaarsena käsitletakse aspektverbide või nende eritähendus(t)e) ning modifitseerivate elementide tõttu aspektverbidena käituvate partitiiv- ja perfektiivverbide aspekti eristavat käändevaheldust. Ebaregulaarsuse juhtumitest on vaatluse all püsiühendi struktuurist tingitud, verbi tähendusi eristav, neutraalset aspekti tähistav ja objektfraasi leksikaalsemantilisest koosseisust sõltuv käändevaheldus.

***

Estonian transitive verbs facing choices

Estonian transitive verbs are traditionally divided into partitive, aspect, and perfective verbs. While the classic definitions state that partitive verbs are to express imperfective aspect and to be applied with partitive objects only, and perfective verbs to appear with total objects in genitive or nominative cases, both verb types may allow differentional object case alternation (DOM) under certain circumstances. Object case alternation could be seen as regular (or distinguishing aspect) and non-regular (e.g., differentiating meanings of a verb, depending on context, object features, ‘neutral’ aspect, or the structure of a fixed expression). All these cases are analysed in the article based on the Estonian National Corpus 2017 materials.

Keywords

aspect, transitivity, object, Estonian

Full Text:

PDF

References

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika Estonian textbook and grammar’]. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.

Askonen, Ebba 2001. Objektin aspektuaalinen sijanvalinta [’Aspectual choice of the object case’]. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja, 19. Oulu: Oulun yliopisto.

Cristofaro, Sonia 2007. Deconstructing categories: Finiteness in a functional-typological perspective. – Irina Nikolaeva (Ed.), Finiteness: Theoretical and Empirical Foundations. Oxford: Oxford University Press, 91–114.

Du Bois, John 1985. Competing motivations. – John Haiman (Ed.), Iconicity in Syntax. Typological Studies in Language, 6. Amsterdam: Benjamins, 343–366. https://doi.org/10.1075/tsl.6.17dub

EKG II = Erelt, Mati; Kasik, Reet; Metslang, Helle; Rajandi, Henno; Ross, Kristiina; Saari, Henn; Tael, Kaja; Vare, Silvi 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: kiri [‘The Grammar of the Estonian Language II: Syntax’]. Tallinn: ETA Keele ja kirjanduse instituut.

Erelt, Mati 2017a. Sekundaartarinditega laused [’Sentences with secondary constructions’]. – Mati Erelt, Helle Metslang (Toim.), Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 756–840.

Erelt, Mati 2017b. Sissejuhatus süntaksisse [’Introduction to syntax’]. – Mati Erelt, Helle Metslang (Toim.), Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 53–89.

Erelt, Mati 2017c. Öeldis [’Predicate’]. – Mati Erelt, Helle Metslang (Toim.), Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 93–239.

Eslon, Pille 2012. Objekti ja tegevuse leksikaalne markeeritus eesti õppijakeeles [’The lexical markedness of object and action in Estonian learner language’]. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 22, 15–42. https://doi.org/10.5128/LV22.01

Hint, Mati 2017. Partitiivi laienemine aspektituks objektikäändeks [’Expansion of partitive case in the Estonian language into a counterpart of Indo-European accusative’]. – Mäetagused 69, 153–180. https://doi.org/10.7592/MT2017.69.hint

Kilgarriff, Adam; Rychly, Pavel; Smrz, Pavel; Tugwell, David 2004. The Sketch Engine. – G. Williams, S. Vessier (Eds.), Proceedings of the XI Euralex International Congress. Lorient: Université de Bretagne Sud, 105–116.

Kitsnik, Mare 2019. Sõnajalaõis. Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õpik [‘Estonian as a Second language Textbook for Gymnasium. Part 1’]. 1. osa. Koolibri.

Klaas, Birute 1999. Dependence of the object case on the semantics of the verb in Estonian, Finnish, and Lithuanian. ¬– Mati Erelt (Ed.), Estonian: Typological Studies III. Tartu: University of Tartu, 47–83.

Leemets, Tiina 2011. Mida küsitakse keelenõuandjailt sihitise kohta? [’What are language advisors asked about object?’] – Oma Keel, 22, 55–61.

Levin, Beth 1993. English Verb Classes and Alternations. Chicago: University of Chicago Press.

Liivak, Mirjam 2020. Tõstetud objekti vorm vat-tarindiga lausetes [‘The form of the raised object in the sentences with vat-construction’]. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/67895

Lindström, Liina; Taremaa, Piia 2013. Semantilised rollid keeleuurimise vahendina [‘Semantic roles as a linguistic tool’]. – ESUKA/JEFUL, 4, 35–52. https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.03

Metslang, Helle 2017. Sihitis [’Object’]. – Mati Erelt, Helle Metslang (Toim.), Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 258-277.

Metslang, Helle 2019. Eesti kirjakeele arenguteelt: grammatikamuutuste sammud ja hüpped [’On the development of the Estonian written language: Steps and leaps in grammar changes’]. – Riho Altnurme (Toim.), Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 102−119

Muischnek, Kadri 2006a. Verbi ja noomeni püsiühendid eesti keeles [’Fixed Expressions Consisting of Verbs and Nouns in Estonian’]. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 17. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Muischnek, Kadri 2006b. Eesti keele verbikesksete püsiühendite nominaalsetest komponentidest [’On the nominal components of the verbal-based fixed expressions in Estonian’]. – Mare Koit, Renate Pajusalu, Haldur Õim (Toim.), Keel ja arvuti. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised, 6. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 51–71.

Nemvalts, Peep 2000. Aluse sisu ja vorm. Alusfraasi käändevaheldus tänapäeva eesti kirjakeeles [‘On the content and form of the subject’]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Ogren, David 2018. Object case variation in Estonian da-infinitive constructions. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 41. Tartu: University of Tartu Press.

Pajusalu, Renate; Tragel, Ilona; Veismann, Ann; Vija, Maigi 2004. Tuumsõnade semantikat ja pragmaatikat [’Semantics and pragmatics of core words’]. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised, 5. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Pihlak, Ants 1985. Tähelepanekuid kursiivsusest ja terminatiivsusest eesti keeles [‘Observations on coursivity and terminativity in Estonian’]. – Keel ja Kirjandus, 3, 149–158.

Pool, Raili 2007. Eesti keele teise keelena omandamise seaduspärasusi täis- ja osasihitise näitel [’The Acquisition of Total and Partial Objects by Learners of Estonian as a Second Language’]. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 19. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid [’Types of simple sentences in Estonian’]. Tallinn: Valgus.

Tamm, Anne 2012. Scalar verb classes: Scalarity, Thematic Roles, and Arguments in the Estonian Aspectual Lexicon. Firenze: Firenze University Press. https://doi.org/10.36253/978-88-6655-055-6

Tamm, Anne; Vaiss, Natalia 2019. Setting the boundaries: Partitive verbs in Estonian verb classifications. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 15, 159–181. https://doi.org/10.5128/ERYa15.09

Tauli, Valter 1980. Eesti grammatika II. Lauseõpetus [‘The Grammar of the Estonian Language II: Syntax’]. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen.

Tommola, Hannu 1986. Аспектуальность в финском и русском языках [‘Aspectuality in Finnish and Russian’]. Neuvostoliitoinstituutin vuosikirja, 28. Helsinki.

Tragel, Ilona 2002. On Estonian core verbs. – I. Tragel (Ed.), Papers in Estonian Cognitive Linguistics. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised, 2. Tartu, 145–169.

Tragel, Ilona; Taremaa, Piia 2019. Eesti keele verbide semantilisest liigitamisest [’Semantic classification of Estonian verbs’]. – Keel ja Kirjandus, 3, 207–222.

Vaiss, Natalia 2004. Eesti keele aspekti väljendusvõimalusi vene keele taustal [‘The Expression of Aspect in Estonian in Comparison with Russian’]. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. http://hdl.handle.net/10062/44143

Van Valin, Robert D. 2005. Exploring the Syntax-Semantics Interface. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511610578.001

Vendler, Zeno 1967. Linguistics in Philosophy. Ithaca: Cornell University Press.

Võrgumaterjalid

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. http://www.eki.ee/dict/ekss (1.10.2019).

ENC17 = Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2018. Eesti keele ühendkorpus 2017 [‘Estonian National Corpus 2017’]. Center of Estonian Language Resources. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-071E7L

ENC19 = Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2020. Eesti keele ühendkorpus 2019 [‘Estonian National Corpus 2019’]. Center of Estonian Language Resources. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08489L

SS = Sihitisesõnastik 2019 [‘Direct object dictionary’]. http://www.eki.ee/dict/asp (1.10.2019).

Käänuk [‘Browser game ‘Käänuk’’]. http://k44nuk.ee (1.10.2019).

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa16.14