Subject case alternation in Latvian and Estonian existential clauses
Abstract
In Latvian and Estonian existential clauses, the subject’s case form alternates between nominative vs. genitive (in Latvian) and nominative vs. partitive (in Estonian). This article is a study of the case-alternation systems of existential clauses and related clause types, locative and possessive clauses in these languages. It includes a corpusbased analysis of Latvian existential clauses that is being compared with Estonian corpus-based findings on similar clause types in Estonian.
***
Subjekti käändevaheldus läti ja eesti keele eksistentsiaallausetes
Nii eesti kui ka läti keeles esineb subjekti käändevaheldust. Läti keeles saab subjekt olla lisaks nominatiivile ka genitiivis, eesti keeles lisaks nominatiivile ka partitiivis. Artiklis võrreldakse subjekti käändevaheldust mõlema keele kirjaliku variandi eksistentsiaallauses, lisaks vaadeldakse ka eksistentsiaallausega seostuvaid lausetüüpe: lokatiiv- ja possessiivlauset. Läti keele subjekti käändevaheldus leiab aset eitavates lausetes verbiga nebut ‘mitte olema’, mida nimetame tinglikult eksistentsiaal-, possessiiv- ja lokatiivlauseteks. Kõigis lausetüüpides domineerib genitiivsubjekt mõjukalt nominatiivsubjekti üle. Eesti keele subjektikäände varieerumine ilmneb kõige produktiivsemalt eksistentsiaal- ja possessiivlausetes, seejuures on olulisemateks käändevaliku mõjuriteks lause polaarsus ja subjekti referendi kvantitatiivne määratletus. Esitame tänapäeva läti keele korpusematerjalil põhinevaid uuringutulemusi ning kõrvutame neid seniste uuringutega läti ja eesti keele kohta. Erinevalt varasematest seisukohtadest ilmneb, et lausetüübil peaaegu puudub mõju läti keele subjektikäändele. Uurime seetõttu peamisi subjekti käänet mõjutavate muutujate klastreid, keskendudes nende erinevatele realiseerumisvõimalustele. Peamised muutujad on subjekti referendi definiitsus, subjekti sõnaliik, subjektifraasi raskus ning subjekti paiknemine predikaadi ja määruse suhtes. Andmetest ei ilmne tugevaid reegleid, vaid ainult eelistuste tendentsid. Kõigis vaadeldavates lausestruktuuritüüpides on sagedasem genitiivsubjekt, kuid ülekaalukuse määr varieerub. Korpusematerjali suurim rühm subjekte on verbijärgsed indefiniitsed genitiivsubjektid. Nominatiivi kasutus on kõige sagedasem verbijärgsete definiitsete subjektide puhul, ületades kahekordselt nominatiivsubjektide osakaalu kogu uuritud korpusematerjalis. Teatud puhkudel on ka lausetüüp subjektikäände osaliseks mõjutajaks. Näiteks on eitavas lokatiivlauses, mille sõnajärg meenutab jaatavat lokatiivlauset, definiitne subjekt just nominatiivis. Artikkel esitab läti keele uuringutulemuste kõrvale tänapäeva eesti keele korpusematerjalil põhinevaid kvalitatiivseid ja arvulisi andmeid eesti keele võrreldavate subjektikäände tegurite ja tingimuste kohta.
Keywords
Full Text:
PDFReferences
Ahero, Antonija et al. 1959. Mūsdienu latviešu literārās valodas gramatika. I [‘A grammar of contemporary standard Latvian’]. Rīga: LPSR ZA izdevniecība, 390–396.
Bentley, Delia 2015. Existentials and locatives in Romance dialects of Italy: Introduction. – Delia Bentley, Francesco Maria Ciconte, Silvio Cruschina (Eds.), Existentials and Locatives in Romance Dialects of Italy. Oxford: Oxford University Press, 1–42. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198745266.003.0001
Berg-Olsen, Sturla 2005. The Latvian Dative and Genitive: A Cognitive Grammar Account. Oslo: University of Oslo.
Bondarko, Aleksandr (Ed.) 1996. Teorija funkcional'noj grammatiki. Lokativnost’. Bytijnost’. Posessivnost’. Obuslovlennost’ [‘Theory of functional grammar. Space. Existence. Possession. Conditionality’]. Sankt-Peterburg: Nauka.
Creissels, Denis 2014. Existential predication in typological perspective. http://www.deniscreissels.fr/public/Creissels-Exist.Pred.pdf (5.3.2019).
Endzelīns, Jānis; Mīlenbahs, Kārlis 1939. Latviešu valodas mācība [‘A textbook of Latvian’]. 13th ed. Rīga: Valters un Rapa.
Erelt, Mati 2017a. Sissejuhatus süntaksisse [‘An introduction to syntax’]. – Mati Erelt, Helle Metslang (eds.). Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu III.) Tartu: University of Tartu Press, 53–89.
Erelt, Mati 2017b. Öeldis [‘Predicate’]. – Mati Erelt, Helle Metslang (Eds.), Eesti keele süntaks [‘An Estonian syntax’]. Eesti keele varamu III. Tartu: University of Tartu Press, 93–239.
Erelt, Mati; Kasik, Reet; Metslang, Helle; Rajandi, Henno; Ross, Kristiina; Saari, Henn; Tael, Kaja; Vare, Silvi 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri [‘Estonian grammar II. Syntax (Appendix: Script)’]. Tallinn: Estonian Academy of Sciences, Institute of Language and Literature.
Erelt, Mati; Metslang, Helle 2006. Estonian clause patterns – from Finno-Ugric to Standard Average European. – Linguistica Uralica, 42(4), 254–266.
Erelt, Mati; Metslang, Helle (Eds.) 2017. Eesti keele süntaks [‘An Estonian syntax’]. Eesti keele varamu III. Tartu: University of Tartu Press.
Hakulinen, Auli; Vilkuna, Maria; Korhonen, Riitta; Koivisto, Vesa; Heinonen, Tarja Riitta; Alho, Irja 2004. Iso suomen kielioppi [‘The Large Grammar of Finnish’]. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Holvoet, Axel 2005. Intranzitivinių sakinių tipai: egzistenciniai, lokatyviniai ir posesyviniai sakiniai [‘The types of intransitive clauses: existential, locative and possessive clauses’]. – Axel Holvoet, Rolandas Mikulskas (Eds.), Gramatinių funkcijų tyrimai. Vilnius: Lietuviu kalbos institutas, 139–160.
Holvoet, Axel 2011. The Baltic languages. – Bernd Kortmann, Johan van der Auwera (Eds.), The Languages and Linguistics of Europe: A Comprhensive Guide 1. Berlin, Boston: De Gruyter Mouton, 3–29. https://doi.org/10.1515/9783110220261.3
Holvoet, Axel; Grzybowska, Marta 2014. Non-canonical grammatical relations in a modal construction. – Axel Holvoet, Nicole Nau (Eds.), Grammatical Relations and Their Non-Canonical Encoding in Baltic. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 97–135. https://doi.org/10.1075/vargreb.1.03hol
Huumo, Tuomas; Lindström, Liina 2014. Partitives across constructions: On the range of uses of the Finnish and Estonian “partitive subjects”. – Silvia Luraghi, Tuomas Huumo (Eds.), Partitive Cases and Related Categories. Empirical Approaches to Language Typology [EALT] 54. Berlin/Boston: Mouton de Gruyter, 153–176. https://doi.org/10.1515/9783110346060.153
Kalėdaitė, Violeta 2002. Existential Sentences in English and Lithuanian. Frankfurt am Main: Peter Lang.
Kalėdaitė, Violeta 2012. The specifying existential sentence type in Lithuanian: A problem statement. – Aurelija Usonienė, Nicole Nau, Ineta Dabašinskienė (Eds.), Multiple Perspectives in Linguistic Research on Baltic Languages. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, 193–205.
Kalnača, Andra 2007. Ģenitīva sinonīmijas stilistiskās funkcijas mūsdienu latviešu valodā [‘The stylistic functions of genitive in Modern Latvian’]. – Acta humanitarica universitatis Saulensis, 3, 68–78.
Kalnača, Andra 2014. A Typological Perspective on Latvian Grammar. Warsaw, Berlin: De Gruyter Open. https://doi.org/10.2478/9783110411317
Kalnača, Andra; Lokmane, Ilze 2018. Subject case alternation in negated existential, locative, and possessive clauses in Latvian. – Kalbotyra, 71, 42–63. https://doi.org/10.15388/Kalbotyra.2018.3
Koptjevskaja-Tamm, Maria; Wälchli, Bernhard 2001. The Circum-Baltic languages: An areal-typological approach. – Östen Dahl, Maria Koptjevskaja-Tamm (Eds.), Circum-Baltic Languages, Vol. 2. Grammar and Typology. Studies in Language Companion Series 55. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 615–750. https://doi.org/10.1075/vargreb.1.03hol
Lagzdiņa, Sarmīte 1997. Verbs nebūt morfoloģiskajā paradigmā un teikumā [‘The verb nebūt ‘not to be’ in the sentence and its morphological paradigm’]. – Savai valodai. Rīga: Latviešu valodas institūts, 165–200.
Leinonen, Marja 2016. Partitives and genitives in negated sentences in Finnish, Latvian and Lithuanian. – Andra Kalnača, Ilze Lokmane (Eds.), Valoda: nozīme un forma, 7. Rīga: LU Akadēmiskais apgāds, 89–103.
Leonetti, Manuel 2008. Definiteness effects and the role of the coda in existential constructions. – Henrik Müller, Alex Klinge (Eds.), Essays on Nominal Determination: From Morphology to Discourse Management. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company, 131–162. https://doi.org/10.1075/slcs.99.09leo
Lindström, Liina 2017. Partitive subjects in Estonian dialects. – ESUKA/JEFUL, 8 (2), 191–231. https://doi.org/10.12697/jeful.2017.8.2.07
Luraghi, Silvia; Kittilä, Seppo 2014. Typology and diachrony of partitive case markers. – Silvia Luraghi, Tuomas Huumo (Eds.), Partitive Cases and Related Categories. Empirical Approaches to Language Typology [EALT] 54. Berlin/Boston: Mouton de Gruyter, 17–62. https://doi.org/10.1515/9783110346060.17
Lyons, John 1968. Introduction to theoretical linguistics. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139165570
Metslang, Helena 2012. On the case marking of existential subjects in Estonian. – SKY Journal of Linguistics, 25, 161–204.
Metslang, Helena 2013. Grammatical Relations in Estonian: Subject, Object and Beyond. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 33. Tartu: Tartu University Press. http://hdl.handle.net/10062/30288
Metslang, Helena 2014. Partitive noun phrases in the Estonian core argument system. – Silvia Luraghi, Tuomas Huumo (Eds.), Partitive Cases and Related Categories. Empirical Approaches to Language Typology [EALT] 54. Berlin/Boston: Mouton de Gruyter, 177–256. https://doi.org/10.1515/9783110346060.177
Metuzāle-Kangere, Baiba; Boiko, Kersti 2001. Case systems and syntax in Latvian and Estonian. – Östen Dahl, Maria Koptjevskaja-Tamm (Eds.), Circum-Baltic Languages, Vol. 2. Grammar and Typology. Studies in Language Companion Series 55. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 481–497. https://doi.org/10.1075/slcs.55.08met
Myler, Neil 2014. Building and Interpreting Possession Sentences. PhD dissertation. New York: New York University. [MIT Press, 2016.]
Nemvalts, Peep 2000. Aluse sisu ja vorm: alusfraasi käändevaheldus tänapäeva eesti kirjakeeles [‘On the content and form of the subject’]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Nītiņa, Daina; Grigorjevs, Juris (Eds.) 2013. Latviešu valodas gramatika [‘A grammar of Latvian’]. Rīga: LU Latviešu valodas institūts.
Paducheva, Elena 2008. Locative and existential meaning of Russian быть. – Russian Linguistics, 32 (3), 147–158. https://doi.org/10.1007/s11185-008-9027-2
Partee, Barbara H.; Borschev, Vladimir 2007. Existential sentences, BE, and the genitive of negation in Russian. – Ileana Comorovski, Klaus von Heusinger (Eds.), Existence: Semantics and Syntax. Studies in Linguistics and Philosophy 84. Dordrecht: Springer, 147–190. https://doi.org/10.1007/978-1-4020-6197-4_6
Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid [‘Types of simple sentences in Estonian’]. Eesti NSV TA Emakeele Seltsi Toimetised 12. Tallinn: Valgus.
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa15.04
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2019 Andra Kalnača, Ilze Lokmane, Helena Metslang
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563