Suulisest ja kirjalikust tõlkest lõppteksti ja tõlkeprotsessi põhjal

Abstract

Eestis ei ole suulist ja kirjalikku tõlget seni koos uuritud, kuid nende tõlkevaldkondade üheskoos uurimine võimaldab saada teadmisi mõlema kohta. Viisime läbi empiirilise uuringu tõlkide ja tõlkijatega, kes tõlkisid kõik sama lähteteksti, ning salvestasime nende tõlkimisprotsessi. Tõlkijate tööprotsessi vaatlemiseks kasutasime ekraanipildi salvestamist. See võimaldas juurdepääsu tõlkijate otsestele töömeetoditele, veebiotsingutele ja eneseparandustele. Suulist tõlget uurisime audiosalvestiste abil. Lisaks analüüsisime ka valmistõlkeid. Artiklis käsitleme tõlkeid ja tõlkimisprotsessi üldiselt, vaatleme asesõnade ja võõrsõnade kasutamist ning eneseparandusi tõlkimisprotsessi ajal ja selle järel. Keskseks teemaks on suuliste ja kirjalike tõlkijate erinev lähenemine tõlkimisele, lahendused keerukates kohtades ning tõlkimisprotsess. Selline vaatenurk avab tõlkimise uurimisel uusi võimalusi ning avardab arusaama tõlkimise olemusest.

***

Some topics in translation and interpreting research

The article describes some findings of a pilot study in the field of translation and interpreting studies. 4 translators and 5 interpreters translated the same source text from English into Estonian. Their translation process was recorded either as an audio recording (for interpreters) or screen recording (for translators) and all texts were collected. As interpreting research is so far basically missing in Estonia and translation process research is also in the beginning stages, the study is to a large extent exploratory and tentative. We looked into the use of pronouns, of which only demonstrative pronouns showed a difference in usage that could not be explained by the nature of the task. We also analysed whether there was any use of literal translation as a strategy, also to understand how the translator’s and interpreter’s mind works to find solutions for certain translation problems. The translation of cultural items being the most difficult part in the translation task used, we studied the problem-solving strategies and decisions translators and interpreters made. The translation process data was most intensively used to study self-corrections in the translator’s work process. This revealed some interesting patterns in the translator’s working habits, which could definitely be elaborated and researched further.

All in all, we find that it makes a lot of sense to study these two areas of translation together and the best way to encourage it would be compiling a proper (longterm) corpus of product and process data. The advances in such research would be most appreciated in the didactic environment but it would also be an important addition to translation studies and translation tools development.