Kreeka nimed eestikeelses tekstis ja kõnes

Kaarina Rein

Abstract


Kreeka ja teiste mitte-ladina alfabeedis nimede kirjutamise teemal on Eestis korduvalt arutletud ning kehtestatud on ka reeglid, millest juhinduda. Praktikas ei ole nende reeglite kasutamine alati lihtne, eelkõige sellepärast et nime algkuju ei pruugita teada. Kreeka nimed jõuavad tänapäeval eestikeelsesse teksti enamasti teiste keelte vahendusel ning seega jõuavad eestikeelsesse kirjapilti ja hääldusse teiste keelte traditsioonid ning transkriptsiooni- ja hääldusreeglid. Kõige suuremaks mõjutajaks on nüüdsel ajal inglise keel.

Vanakreeka, Uue Testamendi, bütsantsi ning uuskreeka nimede edasiandmisel on eesti keeles olnud erinevad tavad ja praktika ning tänapäevalgi tanskribeeritakse neid erinevalt. Neid vahesid tajuda ei ole alati lihtne ning kindlasti tekib ka küsitavusi, kas juhinduda ühtedest või teistest reeglitest. Artikkel annab ülevaate erinevate kreeka nimede kasutamisest eesti keeles ning juhib tähelepanu probleemidele.

"Greek names in Estonian written and oral language"

The issue of how to write Greek names in Estonian has been a recurring topic in Estonia. It is not always easy to follow the transcription rules, as there is often no information on how the Greek names are actually written in Greek. Greek names are transported into Estonian mostly from other languages and thus also traditions and pronunciation rules of other languages are admitted into Estonian. Most often, such influences now originate from English.

There have been different ways and traditions of rendering Ancient Greek, New Testament, Byzantine and Modern Greek names in Estonian. Rules for transcription of Greek names in Estonian are established only for Ancient and Modern Greek names. However, it is not always easy to perceive differences even between these names and their use in Estonian. Questions arise as to which rules should be used while writing e.g. Greek geographical names which have been used in antiquity and are still in use today. In addition, Modern Greek personal names and place names are rendered differently in Estonian. Moreover, problems of stress and pronunciation are sometimes difficult to solve in oral speech.

The article gives a survey of the use of Greek names in Estonian written texts and oral language at the end of the 20th and in the 21st century and highlights problems in the use of these names.


Keywords


kreeka nimed, vanakreeka nimed, uuskreeka nimed, onomastika

Full Text:

PDF

References


Albri, Jaana 2016. Minu Kreeta. Tallinn: Petrone Print.

Antiigileksikon 1983. (Tõlgitud väljaandest Lexikon der Antike 1979. Leipzig: VEB Bibliographisches Institut.) Tallinn: Valgus.

Cavallo, Guglielmo 1992. Bütsantsi inimene. Tallinn: Avita.

Durrell, Gerald 1976. Minu pere ja muud loomad. Tallinn: Eesti Raamat.

Durrell, Lawrence 2016. Justine. Tallinn: Eesti Raamat.

Kaldoja, Evelyn 2006. Athina Onassis valmistub kohtulahinguks. – Postimees 31.1, 12.

Kaplinski, Jaan 2011. Santorini. Teekond Ayia Triadasse. Tartu: Võluri tagasitulek.

Kapuściński, Ryszard 2013. Reisid Herodotosega. – Loomingu Raamatukogu, nr 13–16. Tallinn: SA Kultuurileht.

Kolli, Eva 2015. Saateks. – Ugo Foscolo, Jacopo Ortise viimased kirjad. Loomingu Raamatukogu, nr 21–23. Tallinn: SA Kultuurileht, 151–156.

Kraut, Einar 2015. Võõrnimed eesti häälduses. Praktilisi vihjeid üleüldse ja keeliti. Üldalused. Inglise keel. Vene keel. Tartu: Keelehooldekeskus.

Kurtna, Aleksander 1966. Uuskreeka nimede kirjutamisest eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, 1, 51.

Laansalu, Ester 2012. Minu Kreeka. Tallinn: Petrone Print.

Lilleväli, Mati 2000. Piibli nimede leksikon. Tallinn: Logos.

Palli, Madis 2016. Õigeusu nimi. Tallinn: Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kirjastus.

Päll, Janika 2006. Eessõna. – Vanakreeka kirjanduse antoloogia. Tallinn: Varrak, 9–12.

Päll, Peeter 1993. Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti. – Keel ja Kirjandus, 8, 465–467.

Päll, Peeter 1998. Väliskohanimede õigekiri. – Keel ja Kirjandus, 6, 411–426.

Päll, Peeter 1999. Maailma kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Päll, Peeter 2000. Võõrnimede hääldus. – Keel ja Kirjandus, 10, 737.

Päll, Peeter 2005. Võõrnimed eestikeelses tekstis. [Foreign Names in Estonian texts.] Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 15. Tartu: Tartu University Press. http://hdl.handle.net/10062/609

Rein, Kaarina 2002. Uuskreeka nimed eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, 5, 320–328.

Rein, Kaarina 2004. Kreeklaste mängud, eestlaste tõlgendus. – Postimees 16.8, 13.

Rein, Kaarina 2007 Moodne Odysseus Nikos Kazantzakis. – Sirp 2.11, 19.

Rein, Kaarina 2016. Sõna sõnastikus ja tekstis. – Keel ja Kirjandus, 7, 571–573.

Sang, Joel 2016. Keelte kodustamisest. – Keel ja Kirjandus, 7, 553–555.

Stathakopoulos, Dionysios 2016. Bütsants. Impeeriumi ajalugu. Tallinn: Imeline ajalugu. Imeline teadus.

Ulm, Edith 2011. Metafooride tõlkimisest uuskreeka keelest Ilias Venezise “Aioolia maa” tõlke näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut, Tõlkekoolituse osakond. https://tolkelugu.wikispaces.com/file/view/Metafooride+t%C3%B5lkimine.pdf (14.1.2017).

Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud. Tallinn: EELK Konsistoorium, 1990.

Vseviov, David 2004. Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat 1976. Tallinn: Valgus.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat 2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.




DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa13.10

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2017 Kaarina Rein

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563