Developing a c-test to measure language ability as an alternative to a skills-based test

Abstract

The article investigates the properties of a c-test and its ability to measure test-takers’ overall English language proficiency in the Estonian context. For this purpose, prior research concerning c-test validity and reliability are consulted, and the c- test’s assets with relation to a skills-based proficiency evaluation instrument are sought. The article then discusses the process of developing a c-test following the procedure recommended by Grotjahn (1987) and Raatz and Klein-Braley (2002), and piloting it among Estonian gymnasium students who simultaneously took the skills-based national examination in the English language. Statistical analysis displays very strong correlations between the c-test results and those of the national examination, as well as with teacher evaluation of the test subjects’ proficiency, substantiating c-test’s viability as an economical language ability measure in contexts where quick appraisal of the respective ability is required. The study disclosed implications for language proficiency assessment practices as well as for the process of c-test development.

C-test keeleoskuse mõõtmiseks osaoskustesti alternatiivina

Artiklis vaadeldakse keelepädevust kui konstrukti ja näidatakse, kuidas konstrukti erinev defineerimine on viinud keeleoskuse testide erineva ülesehituseni, lähtudes sellest, kas keelt nähakse osaoskuste kogumina või ühtse jagamatu oskusena. Vaadeldes keelt jagamatu oskusena on osaoskustel põhinevate testide kõrvale tekkinud teisi alternatiivseid testi-tüüpe, millest üheks on c-test. Artiklis analüüsitakse c-testi omadusi ning püütakse selgusele jõuda, kas sellist testitüüpi on võimalik kasutada üldise inglise keele pädevuse hindamiseks Eesti kontekstis. Lähtudes Grotjahni (1987) ning Raatzi ja Klein-Braley (2002) mudelist, vaadeldakse kõigepealt c-testi koostamise ja administreerimise protsessi gümnaasiumi kontekstis paralleelselt riigieksamiga. C-testi katsetamise tulemusi võrreldakse seejärel samade gümnaasiumiõpilaste poolt sooritatud osaoskustel põhineva keelepädevustesti tulemustega ning õpilaste õpetajapoolsete pädevushinnangutega. Uurimusest selgub, et kuigi c-testil on olulisi puudusi, on c-testi korrelatsiooniindeksid nii osaoskustel põhineva pädevustestiga kui ka õpetajapoolsete hinnangutega väga kõrged, lubades pidada c-testi usaldusväärseks keeleoskuse hindamise instrumendiks, mille peamisteks eelisteks on testi koostamise suhteline kiirus ja madal administreerimiskulu.