Küsimuste sõnajärje mõju nähtud isiku mäletamise täpsusele 4- ja 6-aastastel eesti lastel

Abstract

Kohtusüsteemis on oluline lapskannatanut või -tunnistajat üle kuulata kvaliteetselt, et lapse meenutatava info hulk oleks suur ja võimalikult täpne. Uurimuse eesmärgiks on leida lastele esitatavate küsimuste sõnastuse, eelkõige sõnajärje mõju vastuste kvaliteedile ja kvantiteedile. Katses osales 100 nelja- ja kuueaastast last, kes nägid neile võõrast inimest ning vastasid järgmisel päeval küsimustele nähtud isiku kohta. Lastele esitatud küsimustes kasutati erinevat sõnajärge – verb oli kas lause keskel või lause lõpus. Ühe grupi lastelt küsiti läbivalt ainult ühe või teise sõnajärjega küsimusi; teise grupi laste käest mõlema sõnajärjega küsimusi läbisegi. Tulemustest selgus, et sõnajärje varieerimisel (verb küsimuse keskel võrrelduna verbiga küsimuse lõpus) ei olnud statistiliselt olulist mõju ei infoühikute hulgale ega täpsusele. Ilmnesid vanuselised erinevused: kuueaastased lapsed olid küsimustele vastates täpsemad kui nelja-aastased lapsed. Kui võrreldi läbivalt ainult üht tüüpi sõnajärje kasutamist (kas verb ainult küsimuse keskel või ainult lõpus) või erineva sõnajärjega küsimuste vaheldamist küsitlemise käigus (mõnes küsimuses oli verb keskel, mõnes lõpus), vastasid lapsed nii pikemalt kui ka täpsemalt juhtudel, kus kasutati ainult ühe sõnajärjega küsimusi. Uuringu tulemuste põhjal võiks soovitada, et kui lastelt küsimusi küsida ning oluline on saada täpset infot, siis ei tasuks erineva sõnajärjega küsimusi vaheldada, vaid küsida küsimusi ainult üht sõnajärge kasutades (kõikides küsimustes verb alati küsimuse keskel või alati küsimuse lõpus). 

The effect of word order in questions to the recall accuracy of a person of 4- and 6-years-old Estonian children 

It is important to interview a child witness or victim in the criminal justice system in such a way that the information retrieved from a child would be accurate. The aim of the study was to examine the effect of the word order to the quality and quantity of the information. A hundred children (four- and six-year-olds) participated in an experiment where they saw an unfamiliar person and in the next day answered questions about the person. In asking questions different word order was used, i.e. whether the verb was in the middle or in the end of the sentence. For one group of children the questions were asked using only one or the other type of word order, for another group of the children the questions involved both type of word order. The results revealed that the word order itself did not have an effect to the quality nor quantity of the information. Six-year-olds were more accurate than four-year-olds in answering the questions. However, in comparison of whether only one type of word order (verb only in the middle or verb at the end of the questions) or random type of word order (in some questions verb in the middle and in some questions verb at the end) was used, statistically significant differences emerged in both total length and in accuracy of the answer favouring the case where only one type of word order was used. It can be suggested that in interviewing children only one type of word order (verb only in the middle or verb at the end of the questions) should be used.