Telefonivestlused eesti keele kui teise keele õpikutes: funktsioonid ja sissejuhatuste struktuur
Abstract
Artikkel käsitleb täiskasvanud algajatele mõeldud eesti keele kui teise keele õpikutes sisalduvate telefonivestluste funktsioone ja struktuuri, keskendudes vestluste sissejuhatusele. Uurimisaineseks on aastatel 1999–2009 ilmunud eesti keele kui teise keele kuues õpikus leiduvad 56 telefonidialoogi, võrdlusmaterjaliks 131 argi- ja 577 institutsionaalset telefonikõnet Tartu Ülikooli eesti suulise keele korpusest. Kahe materjalikogu võrdluse põhjal saab väita, et lisaks kutsungi puudumisele eristab õpikudialooge korpusedialoogidest eelkõige vastaja esimese vooru sagedane puudumine, seda eriti argivestlustes. Samuti pole argiste õpikunäidete puhul tihti selge, kuidas osalejad teineteise identifitseerimiseni jõuavad. Institutsionaalsed õpikudialoogid vastavad enamasti reaalsetele suhtlussituatsioonidele. Selgelt tuleb esile õpikudialoogide metoodiline eesmärk – pakkuda õppijatele vajalikke keelelisi vahendeid suhtlusprobleemide lahendamiseks. Seejuures on telefonivestlustel lisaks pragmaatilisele funktsioonile sageli äratuntavalt ka mõne grammatika- või sõnavarateema õpetamise funktsioon.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.10
Keywords
Full Text:
PDFDOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.10
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2012 Raili Pool, Andriela Rääbis
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.
ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563